püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. 2.Milles seisneb pöörisvoolude kahjulik toime ja kuidas seda vähendada? Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu kuumutab täiendavalt masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis, see tähendab pöörisvooludega risti. 3.Mis on eneseinduktsioon?
jooksul teepikkuse telta-s. Pindala vähenemise tõttu tekib Ei ...VALEM Ei suund määratakse parema käe reegli järgi (jõujooned peopessa, väljasirutatud pöial(juhi liikumise suunda), väljasirutatud sõrmed (Ei liikumise suunda))d) massiivjuhis(metallitükis, elusolendis, märjas maapinnas, merevees)Massiivjuhi võib jagada paljudeks mõttelisteks kontuurideks- tekitavad el.voolu, mida nim. pöörisvooludeks. Sageli on need kahjulikud. Kuumutades elektrimasinates ja trafode südamike. Metallide sulatamiseks on pöörisvoolu kasutatud füsoteraapias, võnkumiste summutamiseks, mõõteriistadesEndainduktsioon ja induktiivsus Lüliti sulgemisel ja avamisel muutub voolutugevus ning I pooli tekitatud magnetvoog suureneb-väheneb. See indutseerib II pooli Ei. Magnetvoo muutumine mõjutab ka I pooli ennast ind. selles endaind. emj Ee, mis lüliti sulgemisel on vooluallika E-ga vastassuunaline, avamisel samasuunaline. Peale lüliti avamist
terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi seaduse kohaselt toimivad vastu neid põhjustavale magnetvoole. Osa energiat muutub soojusenergiaks. Pöörisvoolude tekitatud energiakadu nimetatakse pöörisvoolukaoks. Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu kuumutab täiendavalt masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis, see tähendab pöörisvooludega risti. Elektrotehnilisest plekist terase ehk elektrotehnilise lehtterase koostises on 0,5...5 %
terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi seaduse kohaselt toimivad vastu neid põhjustavale magnetvoole. Osa energiat muutub soojusenergiaks. Pöörisvoolude tekitatud energiakadu nimetatakse pöörisvoolukaoks. Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu kuumutab täiendavalt masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis, see tähendab pöörisvooludega risti. Elektrotehnilisest plekist terase ehk elektrotehnilise lehtterase koostises on 0,5...5 %
reegel jt) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nim voolutugevuse I ja juhi ristlõike pindala S suhet Voolutiheduse ühik on A/m2. Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut A/mm2. Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm2, kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm2, mõõtetehnikas <1 A/mm2, küttekehades (8...20) Elektritakistus Püsiv elektrivool võib juhtmes tekkida vaid siis, kui on suletud vooluring. Elektronide kindlasuunalist liikumist takistab nende põrkamine ja hõõrdumine vastu elektrijuhi aatomeid ning molekule. Takistavat mõju, mida iga elektrijuht avaldab temas kulgevale püsiva tugevusega ja suunaga voolule, nim elektriliseks takistuseks.
positiivse laengu liikumise suunda , Elektrivoolu iseloomustava suurusena on kasutusel voolutihedus. Voolutiheduseks δ nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet δ= ühik A/ (A/mm²) Voolutihedus on oluline juhtme soojustingimuste määramisel Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm², kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm² , mõõtetehnikas < 1 A/mm², küttekehades (8...20) A/mm² Triivikiirus. Kui juhis puudub elektrivool, liiguvad juhtivuselektronid kaootiliselt ja üheski suunas puudub koguvool. Kui juhis tekitada elektriväli, jätkavad elektronid kaootilist liikumist kuid hakkavad ka kindlas suunas triivima. Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega. Koduse majapidamise juhtmetes on elektronide
Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub mehaanilise energia muundamine elektriliseks. See seletub elektromagnetilise indutktsiooni seadusega, mille olemus seisneb: kui välise jõuga F nihutada juhe magnetväljas näiteks vasakult paremale risti voolutiheduse vektoriga B, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud. See valem määrab ainult elektromotoorjõu suuruse. Elektromotoorjõu suuna määramiseks tuleb kasutada paremakäe reeglit. Jõu suuna määramiseks tuleb kasutada
2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2 1 A/m = 10 A/mm , 2 6 2 1 A/mm = 10 A/m . Tavaliselt kasutatakse · lühiajaliselt töötavates mähistes 2 voolutihedust (4...5) A/mm , · kestvalt töötavates elektrimasinates, 2 trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega).
2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2 1 A/m = 10 A/mm , 2 6 2 1 A/mm = 10 A/m . Tavaliselt kasutatakse · lühiajaliselt töötavates mähistes 2 voolutihedust (4...5) A/mm , · kestvalt töötavates elektrimasinates, 2 trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega).
2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2 1 A/m = 10 A/mm , 2 6 2 1 A/mm = 10 A/m . Tavaliselt kasutatakse · lühiajaliselt töötavates mähistes 2 voolutihedust (4...5) A/mm , · kestvalt töötavates elektrimasinates, 2 trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega).
2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2 1 A/m = 10 A/mm , 2 6 2 1 A/mm = 10 A/m . Tavaliselt kasutatakse · lühiajaliselt töötavates mähistes 2 voolutihedust (4...5) A/mm , · kestvalt töötavates elektrimasinates, 2 trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm , · 2 mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega).
annaabi.ee 
