alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres. Kasutamine: Tseesiumit kasutatakse ainult vähesel määral, kuna tseesiumit on raske ette valmistada ja tal on kõrge reaktsioonivõime. · Peamiselt teadusuuringud · Tseesiumit tarvitatakse fotoelementide silikaatsetes mineraalides ja vaakumitehnikas. · Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ". · Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel. · Radioaktiivset tseesiumi kasutatakse laialt tööstuses. Füüsikalised omadused: Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall, mille tihedus on1,904g/cm3. Tseesiumi sulamistemperatuur 28,4° C on leelismetallide seas üks madalamaid. Tseesiumit võib isegi sulatada peopesal. Metallile on iseloomulik hea soojus-ja elektrijuhtivus. Keemilised omadused:
ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas. Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt
Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik säilitada krõpsud värskemad). Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks (pehmed ja kummitaolisd materjalid muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak
Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak - Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas
45.Nimetage tuntumaid vase-nikli sulameid (4) ja millistes seadmetes neid kasutatakse? Vask: Valgevask, Uushõbedaks e. alpakaks, pronksid. Vask oli kaua aega põhiline juhtmematerjal ning praegugi eelistatakse teda teistele materjalidele tema väikese elektritakistuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse jne. tõttu 46.Millised on vase, tina, tsingi, nikli, volframi, ja hõbeda kasutusalad ning kasutusviis ehedal kujul elektritehnikas? Kasutatakse elektrilampides ja elektronseadmeis, samuti kontaktide materjalina. MAGNETMATERJALID 47.Nimetage magnetmaterjalide liigid, kasutusalad ja neid iseloomustavad parameetrid? Kirjeldage magnet hüstereesisilmust? 1.)Pehmemagnetmaterjalid, kasutatakse magnetjuhtidena, eriti vahelduvvoolu korral, kuna peale ümbermagneetimiskadude sõltuvad kaod ka ümber- magneetimise sagedusest ja vahelduvvoolu võrgu seadmetest, trafodes,releedes.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab juhi ristlôiget ajaühikus läbinud laengut. I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta :
mis hajub vähem. 41. Valgusallikad ja nende olemus. Tänapäeval on peamiseks tehisvalguse ja-kiirguse allikaks ülemöödunud sajandi 80. aastail laiemalt kasutusele võetud elektrilamp. Mitmesugustest elektrilampidest sobivadvalgustuse tarbeks ainult hõõg- ja lahenduslambid, sest muude elektrilampide näitajad ei vasta valgustehnilistele või ka hügieeninõuetele. Võrreldes Päikesekiirgusega mis sisaldab nähtavat valgust kuni 40% ja bioluminestsentsvalguse allikatega, muutub elektrilampides valguseks veel küllalt vähe energiat; lahenduslampides kuni 20%, hõõglampides ainult 4%. Kunstlikud valgusallikad Hõõglamp on kõige lihtsam ja enamlevinum valgusallikas. Hõõglambis kuumutatakse volframiniit vaakumis või inertgaasi keskkonnas temperatuurini 2500-2700 ºC. Vastavalt soojuskiirguse kiirgamisseadustele on hõõgniidi kiirgusmaksimum sellel temperatuuril eelkõige infrapunases piirkonnas (võrrand 5). Seega vaid väike osa kiiratud energiast on valgus
annaabi.ee 
