asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasin kindlalt, et käin ära, kui lugesin nende kohta huvitava lõigu : ''Rouge Madame on Kohtumine. Teed on ristunud, ilmakaared kattunud. Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust
(näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pärast seda proovime ise midagi luua, nagu mingi 30 sekundise viisi. Peale seda valime kõik mingi elektripilli mida mängida oskame (elektrikitarr, elektriklaver, elektritrumm) ja salvestame mingi väikse 10 sekundilise viisi ning peale seda proovime kõik valida mingi viisi mille me pillidega tegime ja proovime nendega mingi muusika teha. Siis võtame mingi laulu ja õpime kuidas seda mängida launchpad'i peal. Võiks veel lahe olla kui saaks enda laulu ka launchpad'ile saada. Pärast tahaks veel näha kuidas õpetaja mingi natuke arenenuma muusikaklipi kokku paneb. Vaba järelejäänud ajaga teeme siis seda mis meil tunnis kõige rohkem meeldis
saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte hulgas, akustilised pillid, elektrilised võimendid, suured dünaamilised võimalused, suur rütmigrupp, rõhutatakse kõlapildile, kollektiivne improvisatsioon, rõhutatud rütmimudelite kasutamine, Miles Davis (trompet), Herbie Hancock (klaver), John McLaughlin (rockkitarr). jazz 20 saj saksofon, kitarr, klaver, el pillid, erinevate rahvaste motiivid ja tämbrid, rütmilised, tantsulised, lõõgastav, vaba improvisatsioon, elektrilised võimendused, müra,
- Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite kasutamine. - Keskne figuur: Miles Davis. - Teisi: Herbie Hancock, Weather Report, John McLaughlin.
liturgia kujunemise lugu." Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks mõttekaaslastega matkal olles ja õhtul lõkke ääres, muusikategemise koht pole nii määrav kui paljudel puhkudel kirikumuusika puhul (kuigi alati ei pea ka kirikumuusika ainult pühakoja seinte vahel kõlama, võtame kasvõi meie surnuaiapühad, kus väike puhkpilliansambel või elektriklaver peaaegu alati kohal on). Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et nii kristlik kui ka kirikumuusika, kui neid käsitleda kunstmuusikana, võivad oma religioosse olemuse hoopis tagaplaanile jätta. Kirikumuusikana loodud Bachi koraaliprelüüd on sama teos nii jumalateenistuse osana kui ka ilmalikus muusikaelus kontserdisaalis. Kirikus on prelüüd osasaamiseks vaimulikust ,,ühes hingamisest", kontserdil modifitseerub ta samuti ,,ühisväärtuseks", seekord on
arranzeerijate ja tekstiautorite vahel. Kes kaotavad või võidavad autorikaitsega, miks? Kirjelda oma sõnadega. POPMUUSIKA Rock-muusika Iseloomusta tüüpilise rock-ansambli koosseisu, muusikalist kõla, taktimõõtu, muusika iseloomu ja üldist harmooniat. Tüüpilisse rock-ansambli koosseisu kuuluvad lauljad ning pillidest kasutatakse enam elektrikitarre (soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr), löökpille (trummikomplekt) ning klahvpille (klaver, elektriklaver või süntesaator). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Enamik rock-muusikat on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki.Muusika iseloom on tihti jõuline, ulatudes mõnes stiilis isegi agressiivsuseni.Rock- muusika üldine harmoonia on lihtne, toetudes 3-4 põhiakordile
sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831) Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik (EKSS 2009), mille tunnused on: · Tüüpkooseis, kuhu kuulvad lauljad, elektrikitarrid (soolokitarri, rütmikitarr), basskitarr, löökpillid (trummikomplekt) ning klahvpillid (klaver, elektriklaver või süntesaator) · Kõlale annavad iseloomuliku värvingu elektriliselt võimendatud heli ja elektripillide heliefektid · Enamik rock-muusikast on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki (joonis 1) · Muusika iseloom on tihti jõuline, ulatudes mõnes stiilis isegi agressivsuseni · Rock-muusika harmoonia on lihtne, toetudes 3-4 põhiakordile Osa rock-muusikast kuulub popmuusika alla