keele või keeltele asetatud esemetega. Sõjajärgne eksperimentaalmuusika Laiema tuntuse saavutas pärast sõda. Uudne aja ja ruumi käsitus. Aleatoorika puhul eelistas sõna indeterminacy ehk määratlematus. Aleatoorikat võib rakendada teose kirjutamisel või mängimisel. Cage'i klaverikontsertil graafiline partituur. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusikat saab teha kõikvõimalike "instrumentidega", näiteks teos Credo in Us kasutab konservikarpe, elektrikella ja raadiovastuvõtjat. Performance'id ja häppeningid üks esimesi, kes jakkas neid tegema. Näiteks "lecture of nothing". Tema teostes ei ole selget piiri performance'i ja ettekande vahel. Näiteks teoses "Water music" tuleb pianistil peale klaverimängu teha palju muud: kallata vett kaussi, puhuda vilet jms. Tegevus on teatraliseeritud. Kõige radikaalsem teos 4.33. täiuslikku vaikust polegi olemas. Steve Reich Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid
LABORATOORNE TÖÖ NR. 24 Eesmärk: 3-faasilise asünkroonmootori mähiste õigete alguste ja lõppude leidmine. Töö käik. Ekspluatatsiooni käigus võib juhtuda, et mähiste otste tähised klemmiplaadil on kustunud ja need tuleb kindlaks määrata katselisel teel. Kui klemmiplaadile on välja toodud kolme mähise kuus otsa, siis tuleb kõigepealt kindlaks määrata, milliste klemmide vahel on mähised. Selleks kasutatakse taskulambipatareid ja vastavat lampi, elektrikella 35 (läbihelistamine), galvanomeetrit või oommeetrit. Patarei asemel võib kasutada ka 12 36 V väljundpingega trafot koos vastava lambiga. Peale mähiste kindlakstegemist määratakse ära ka nende algused ja lõpud. Selleks on olemas kolm põhilist meetodit. Lihtsaim meetod seisneb selles, et võttes kolm otsa tinglikult mähiste algusteks ja teised kolm otsa lõppudeks, ühendatakse need galvonomeetriga, nagu näidatud joonisel nr. 1.
,,Apelsinipuud" kirjeldas juba vana-india käsikiri, kus selle esitajaks on märgitud Faux. Houdin täiustas apelsinipuu konstruktsiooni ning võttis kasutusele ehtsad viljad. Kuigi Robert-Houdin tunnustas oma leiutisi peamiselt illusionismi vallas, on need suuresti ka teaduse arengule kaasa aidanud. Houdinit võlus eelkõige alles avastatud elekter, ta eksperimenteeris sellega ning otsis uusi kasutusvõimalusi konstrueeris geniaaseid kellamehanisme, töötas välja elektrikella ning elektilise vargaalarmi ja uksekella. Aastaid enne seda, kui Thomas Alva Edison leiutas elektripirni, konstrueeris Houdin aku jõul töötava vooluringi, mis ta härrastemaja valgustas. Houdin tegi ka mõned oftalmoloogia-alased leiutised. Veel seitsmekümnendatel aastatel kasutasid silmaarstid tema pupilloskoopi ja pupillomeetrit. 34 KOKKUVÕTE
Need leiutati ca 800. aasta paiku. Nende käivitamiseks (energiaallikaks) kasutati langevate kehade raskust, nn kellapomme. Kella käiku reguleerib pendel. Suur samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli pikkuse ja võnkeperioodi vahel. Siis sai juba täpsemalt fikseerida sekundi pikkust. Hiljem hakati kasutama pommide asemel vedrusid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Elektrikella energia saadakse patareist, mis paneb tööle kaks elektromagnetit, mis nende vahel asuvat ankrut kordamööda külge tõmbavad. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Kvartskella energia saadakse elektroonsest generaatorist, mis käivitab elektrimootori. Generaatori sagedust aitab püsivana hoida generaatori poolt võnkuma pandud kvartskristall, sest kvartskristalli omavõnkesagedus on väga püsiv, ega olene oluliselt sundiva jõu sageduse muutustest
annaabi.ee 
