energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest Põhja riikidele, mistõttu Lõuna riikides kasutatakse peamiselt traditsioonilisi energia varusi, kuna alternatiivsete energia varude alustamine on kallis, samuti hooldamine. Mida rohkem tarbitakse riigis ühe elaniku kohta riigis, seda arenenumaks ja globariseerumaks peatakse riiki. Elektroenergeetika: Elektrit kasutatakse kütteks, toiduvalmistamiseks, elektri seadme tööks. Elektrit toodetakse elektrijaamadeks. Elektrijaamad jagunevad: · Soojus-elektrijaamadeks toodetakse maailma elektrienergiast üle poole. Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus- elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid. · Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias,
elektritootmisvõimsuste kohta ja loob mehhanismi, mis võimaldab riigi varustuskindluse tagamiseks vajalike võimsuste olemasolu toetada (näiteks Inglismaa eeskujul nn. võimsusturu loomine); Eesti asub läbirääkimistesse regiooni riikidega (eelkõige Soome), eesmärgiga sõlmida riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt riigid loobuvad enda õigusest kunstlikult vähendada nende vahelisi piiriüleseid ülekandevõimsuseid. Selle tagajärjel muutuvad ülekandeliinid piltlikult elektrijaamadeks. Riigid garanteerivad, et elekter saab alati liikuda sinna, kus elektri hind on kõige kõrgem. Kui raha eest saab elektrit osta, on tagatud ka selle varustuskindlus. Parim lahendus saaks arvatavasti olema sümbioos ülalnimetatutest, mis ühtlasi tagaks suurima võimaliku kuluefektiivsuse. 4. Turu suuruse määrab piiriüleste ülekandevõimsuste olemasolu Balti riikide puhul on sageli kasutatud terminit energiasaar, hoolimata sellest, et alates 2006
astuti suure kiiruga esimesed sammud, et ka Ameerikas tuumaelektrijaam ehitada. Juba kolme päeva pärast teatas USA valitsus, et Pennsylvania osariigis püstitatakse katse- tuumaeletrijaam. Aasta hiljem -1955 töötas kogu maailmas 18 tuumaelektrijaama, veel rohkem oli ehitusjärgus. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidus hakanud tööle mitmeid väiksemaid ja suuremaid, mitmesuguse ehituse ja eri liiki reaktoritega tuumaelektrijaamu. Ehkki nad andsid elektrit, nimetati neid katse-elektrijaamadeks. Selleks ajaks oli juba selgunud, et kõige tasuvamad on suured tuumaelektrijaamad, mille võimsus on 400000 kuni 600000 kilovatti. Tuumaenergia saamiseks tuleb aatomi tuumas kutsuda esile teatavad reaktsioonid. Selleks kasutatakse radioaktiivsete keemiliste elementide, näiteks uraani ja plutooniumi aatomeid. Tuumaenergiat annavad kahesugused tuumareaktsioonid: tuumade lõhustumine ja tuumade süntees. Tuumade lõhustumist kasutatakse aatomielektrijaamades, kus uraani aatomi tuuma
eristatakse kõrgsurve- (surukõrgus üle 80 m). kesksurve- (80 - 25m) ja madalsurveelektrijaamu ( kuni 25 m). Vesiehituslikult eristatakse paisuelektrijaamu, milles vee taset on tõstetud paisuga, ja derivatsioonielektrijaamu, milles vee tasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega sellekohase kanali või torustiku kaudu jõesängist jaama. Paisuelektrijaamad jagunevad paisu ja jaamahoone omavahelise asendi järgi paisurindeelektrijaamadeks (hoone kuulub paisu koostisse) ja paisutagusteks elektrijaamadeks ( hoone paikneb paisu taga). Hüdroelektrijaamad jaotatakse oma tehnoloogilise ja elektrilise skeemi järgi kahte suurde gruppi: suure võimsusega hüdroelektrijaamad (võimsus üle 20MW) ja minihüdroelektrijaamad (võimsus 2 - 20 000 kW). Turbiinid Hüdroturbiin muundab vee kineetilise energia mehaaniliseks pöörlemisenergiaks. Põhilised tänapäeval kasutatavad hüdroturbiinid on: - Pelton-turbiin - Kaplan-turbiin - propeller-turbiin - Francis-turbiin
· tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil