Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmimisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit.PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja töötemperatuur kuni 150 °C, madal soojusjuhtivus, head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele üldkasutatavatele lahustitele. Aminoplastid Selle grupi polümeerid sisaldavad aminorühma -NH2 ja saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin.UF- karbamiidformaldehüüd.MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende
temperatuuridel muutub hapraks Väga tundlik UV-kiirguse suhtes. autoosad, lauad, toolid, kohvrid, akukorpused, konteinerid, majapidamistarbed, steriliseeritav meditsiiniaparatuur, hingedega tooted jm. Kiled puhumisekstrusioonil PVC - PVC on raske, jäik ja habras. Aknad, torud. Seinaplaadid jne PS - rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head elektriisolatsiooniomadused. Pastapliiatsid, söömistarvikud. jne PTFE - Ei lahustu, keemiline vastupidavus erakordne Suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus Tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon PMMA - kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega Ta on väga läbipaistev. Reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid PET- sitke ja tugev Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Tekstiilkiud, kiled- isolatsioonikiled 13
..260 °C, ei põle. Erakordselt sitke. Tõmbetugevus väike, löögisitkus kõrge, suur roome. Väike permeatsioon ja niiskuse absorptsioon. Madal pinnaenergia ja hõõrdetegur, suur kulumiskindlus. Polüstüreen (PS) Puhas PS on rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik UV kiirgusele. PS põhiomadused: Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head elektriisolatsiooniomadused. Ideaalselt läbipaistev (amorfne) (88...90%). Ilmastiku- ja temperatuurikindlus jätavad soovida. Jäik ja rabe, mõõduka tugevusega (36...52 MPa). Töötemperatuurivahemik kitsas PMMA Polümetüülmetakrülaat PMMA on toatemperatuuril amorfne ja seda kuni klaasistumistemperatuurini (110 °C) PMMA on kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega. Ta on väga läbipaistev, Kergesti vormitav kõigi termoplastide korral kasutatavate. PMMA rakendused: Leht- ja vormitooted: reklaamitahvlid, teemärgid,
hea mõõtmetepüsivus. Techtron® PPS kaubamärgi all turustatava polüfenüleensulfiidi (polyphenylene sulphide) PPS iseloomustavateks omadusteks on hea stabiilsus kõrgetel temperatuuridel (ta on sobiv materjal pidevaks tööks temperatuuridel kuni 220 °C), hea tugevus, jäikus ja kõvadus, kõrge roomepiir, väga hea mõõtmetepüsivus, head elektriisolatsiooniomadused, väga hea vastupanu radioaktiivsele kiirgusele, hea vastupanu kemikaalidele ja lahustitele ning halb süttivus. Polüeeter-eeterketoon Nimetus Kirjeldus KETRON PEEK1000 Värv pruunjashall / must 11
Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused, toimub elektriline läbilöök sädeme või elektrikaare kujul – läbilöögipinge U1. Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus – mittepolaarne. Läbilöögipinge peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus on 1014 – 1016 Ωm, Ɛ on 2 – 2,5, U1 on 20 – 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 kraadi, teflonil kuni 300. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse PVCd, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Nende eritakistus on u 2 suurusjärku väiksem. Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega. Keemiliselt on vilk
elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, El on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidkilet, viniplasti, orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende omadused on veidi halvemad: V = 10 10 m, on 3,5 6, El on 10 40 kV/mm
Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel nn läbilöögipinge Ul, so pinge, mille juures materjal kaotab oma isoleerivad omadused. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi jne. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad
omadused, erakordne radiatsioonikindlus, keemiline püsivus ning vastupidavus hüdrolüüsile, halb süttivus ja väga väike suitsueraldus põlemisel. l)Polüfenüleensulfiid (PPS) Polüfenüleensulfiidi iseloomustavateks omadusteks on hea stabiilsus kõrgetel temperatuuridel (ta on sobiv materjali pidevaks tööks temperatuuridel kuni 220°C), hea tugevus, jäikus ja kõvadus, kõrge roomepiir, väga hea mõõtmetepüsivus, head elektriisolatsiooniomadused, väga hea vastupanu radioaktiivsele kiirgusele, hea vastupanu kemikaalidele ja lahustitele ning halb süttivus. m)Polüimiidid (PI) Polüimiidid on grupp lineaarseid aromaatseid polümeere, millest osa on termoplastid ja osa on termoreaktiivid, kuid mis pakuvad parimaid omaduste kombinatsioone. Neid iseloomustab suurepärane omaduste stabiilsus: tugevus, jäikus, muutumatu kõvadus temperatuuriintervallis kuni 500°C (nii on neile lubatud töötemperatuurideks -273°C kuni 250°C ja enam,
elektriline Joonis 9-20 läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge, mis peab olema võimalikult suur. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt
elektriline Joonis 9-20 läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge, mis peab olema võimalikult suur. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt
mootori efektiivsus. Põlemine on ebatäielik, tekib palju tahma ja kasvab kütusekulu. Diislikütusel on määrimisfunktsioon, kui viskoossus on väike, pihustub kergesti, kuid määrimisomadused on halvad. Hangumistemperatuur suvediislil -10, talvediislil -35 kraadi. Pilet 23 Plastide head ja halvad omadused kasutatavate materjalidena. Head: tootmine on odav ja lihtne, head mehaanilised omadused, kerged, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, head soojuse- ja elektriisolatsiooniomadused, mitmesuguste meetoditega töödeldavad, võib valmistada niidi, kile ja massiivse eseme. Halvad: rabedad madalal temperatuuril, enamus ei kannata kõrgeid temperatuure, paljud on tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes, kiiresti vananevad hapniku ja UV toimel, probleemid utiliseerimisega põletamisel võivad eraldada mürgiseid gaase. Määrdeõlide liigid. Määrdeõlide eesmärk on vähendada hõõrdumist ja liikuvate detailide kulumist; antikorrosiooni
Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel nn läbilöögipinge Ul, so pinge, mille juures materjal kaotab oma isoleerivad omadused. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus on m, on 2 2,5, Ul on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 C, teflonil kuni 300 C. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses
Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks Ul. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge Ul, mis peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, Ul on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem).
annaabi.ee 
