1.Millal avastati elekton? Elektron avastati 1897 a. ( Joseph John Thomson) 2.Iseloomusta lühidalt elektoni! Väike (u. 10 -8 cm), kerge ja negatiivse elementaarlaenguga 3.kirjelda nukleaarset (planetaarset) aatomimudelit! See on sarnane Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud
kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side.
Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed. Graanid kogumikud, mis on moodustunud üksteisega kohakuti paigutunud tülakoididest. Strooma kloroplasti sisemus. Fotosünteesi võrrand: CO2 + 6H2O + Päikesevalgus = 6 C6H12O6 + 6O2 FOTOSÜSTEEM II Toimuvad kloroplasti membraanis. Valgus ergastab pigmentide molekule, FS reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. Chl molekulid võtavad kaotatud elektoni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb nüüd H+-ioonideks ja O2-ks. Hapnik eraldub õhulõhede kaudu. Energia mis salvestub ATP näol. ATPH -> NADPH-ga.
- Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni kaugus tuumast - orbitaalkvantarv: millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed - magnetkvantarv: elektroni liikumishulga momendil võimalik suund - spinnkvantarv: impulsimoment Pauli keeluprintsiip ühes ja samas aatomis ei saa olla kahte elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga Heisenbergi määramatusprintsiibid
- Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni kaugus tuumast - orbitaalkvantarv: millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed - magnetkvantarv: elektroni liikumishulga momendil võimalik suund - spinnkvantarv: impulsimoment Pauli keeluprintsiip ühes ja samas aatomis ei saa olla kahte elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga Heisenbergi määramatusprintsiibid
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor.
CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: 2
1024 g Mõisteid (II) Ionisatsioonipotentsiaal (IP) minimaalne energia, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks gaasilises olekus olevast aatomist Na Na+ + e IP 5,1 eV (1 eV = 1,602x1019 J) 8,17x1019 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023) 49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool (1 eV = 1,602x1019 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb) RNa+ 0,95 < RNa 1,86 Mõisteid (III) Elektronafiinsus (EA) energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron Cl + e Cl EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni,
Vaadates väljumistööd ja ionisatsioonienergiat näeme, elektroodidel on kergem elektrone välja lüüa. Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8 jne. Saame laviini. ( Pos. ioonid ei liigu eriti (vahe 100 korda); jäävad paigale). Joonisel laviin on läbinud x ja peas on n elektoni. Edasises pikkusel dx kasvab elektronide arv dn võrra. (Iga elektron ioniseerib elektrone) dn = n * * dx Kui on tegemist ühtlase väljatugevusega, siis = const., seega ühtlases väljas n = ex, n elektronide arv laviini peas, kui laviin on läbinud teepikkuse x. Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon
igasuguse kehade vastastikmõju korral laengute algebraline summa jääv. Looduses ei teki ega hävi kunagi ühemärgilisi elektrilaenguid. Kui tekib +laeng, siis peab tekkima ka –laeng. Samuti ei saa nad teineteisest sõltumatult hävida. Võrdse absoluutväärtusega erimärgilised laengud võivad teineteist neutraliseerida. Elektrilaengute tekkimine ja kadumine on põhjustatud elektronide üleminekust ühtedelt kehadelt teistele. Kui NEUTR keha saab elektoni juurde, saab ta NEG laengu. See keha aga (kui ta oli neutr.), mis andis elektrone ära, sai POS laengu. Elektrivälja tugevus See on füüsikalie suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q. Kasutades Coulobumi seadust: Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Kogu väljatugevus mingis punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned
leiab. Ühikud on nii lainepikkuse kui ka energia omad. Dzaulid J või hetsides Hz 10. Kuidas saaks arvutada valguse lainepikkuste sagedust, kui kvandienergia on teada? f=E/h 11. Punase valguse lainepikkus on 0,7µm, rohlise 0,55µm ja violetse 0,88µm, kui suured on neile vastavad võnke sageduse kvandi energiad? 12. Kui suur on metalli pinda valgustava valguse lainepikkus , kui väljalöödud elektoni kineetiline enegia (Ek) on 0,45*10-19 J ja väljumistöö on 3,3*10-19 J? 13. Kuidas arvutada dzaule elektronvoltideks? 1 eV=1,602177×1019 dzauli. 14. Millega võrdub fotoefekti punapiir, kui elektronide väljumistöö on metallis 2,1 eV? SOOJUS 1. Cahrls'i seadus, Gay-Lussac'i ja Boyle-Moriette'i seadus? Kolm seadust : Ruumala samaks jättes isohooriline, muutuvad temp ja rõhk. Rõhu samaks jättes isobaariline, muutuvad ruumala ja temp.
CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli:
CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli:
CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli:
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON- ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. EMULGAATOR- aine, mis muudab emulsiooni püsivamaks. EMULSIOON- vedelik (süsteem), millesse on pihustunud vedeliku tilgad (suurusega 10-5- 10-3 cm). ENDOTERMILINE REAKTSIOON- energia( soojuse) neeldumisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. CaCO3 lagunemisreaktsioon). ENSÜÜMID- bioloogilised katalüsaatorid elusorganismis. ERGASTATUD AATOM- aatom, milles üks või mitu elektoni on neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. FENOOLFTALEIIN- indikaatorina kasutatav värvaine, mis leeliselises keskkonnas on punakaslilla, happelises või neutraalses keskkonnas värvusetu. FILTRIMINE- vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali ( näiteks filterpaberi) abil. FOTOSÜNTEES- org. ainete moodustumise protsess taimede kloroplastis valguse mõjul, mispuhul eraldub vaba hapnik. FÜÜSIKALINE NÄHTUS- protsess, milles muutub aine olek jt
Glükolüüsi käigus poolitatakse 6-süsinikuline molekul. Molekuli poolitamiseks on vaja äärmised C-d fosforüülida, kulutades selleks 2ATP-d. Selleks tuleb glükoos viia enne lineaarse fruktoosi kujule. Niisiis algab glükolüüs ATP tarbimise mitte selle sünteesiga. Kahest otsast fosforüülitud fruktoos bisfosfaat laguneb vastava heksokinaasi toimel kaheks trioosfosfaadiks. Need oksüdeeritakse, viies 2 elektoni üle NADP+-le, NADH moodustumiseks. Toimub substraatne fosforüülimine. Fosfaadijääk seotakse ensüümiga, kust see koos elektroni ülekandega NAD+le kantakse üle trioosfosfaadile, seda nüüd kahekordselt fosforüülides. Siin elektroni ülekandel vabanevat energiat kasutatakse ATP sünteesiks otseselt, ilma membraani ja prootongradiendi vahenduseta. Bisfosfoglütseerhape aga on sedavõrd tugeva sisemise pinge all, et fosfaatrühm
ultravioletses osas. Kasutades kujutlust footonitest, lõi Einstein fotoefekti teooria. Vastavalt sellele teooriale lööb footon metallile langedes sealt välja ühe elektroni. Footoni energia hf kulub seejuures tööks A ( J ), mida tuleb teha elektroni väljatoomiseks metallist - väljumistööks ja elektronile kineetilise ( liikumise ) energia mv2/2 andmiseks. hf = A + mv2/2 , kus v ( m/s ) - elektoni kiirus pärast valjumist metallist; m = 9,1× 10 - 31 kg - elektroni mass, Kui hf < A , siis fotoefekti ei toimu, kui hf > A, siis fotoefekt toimub. Fotoefektile põhineb fotoelementide töötamine, mida kasutatakse automaatika seadmetes, filmi - ja sidetehnikas ning päikesepatareides. Päikesepatarei on valgusenergiat elektrienergiaks muundav seade. Päikesepatarei koostatakse ventiilfotoefektil põhinevatest elementidest. Nende kasutegur on 15 ...20%. Mootsamatel kuni 30%