''Kangelaskalmistu'' rahvustraagiline taust, kokkupõimitud graafilise eksperimendiga. Tulevad esile piltluule katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses. Lepiku luule on värviline. ''Kollased nõmmed'' kirjutab värvinimedega tekste ja tekstisarju. Visuaalne külg on tähtis. Jätab verbe vahelt ära. 170ndatel hakkab sissetöötatud esteetika rakendamine tugevalt silma paistma, hakkab süvenema vananemisega kooskäiv eleegilisus, luulekogude pilt on juhuluulelisem, st pühendusi ja pöördumisi on rohkem kui varem. Lepik kirjutab enamvähem surmani. 70ndatel kibestunud poliitilist vastuseisuluulet, 90ndatel seda enam ei näe. Religioosne pilt hakkab tugevnema. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. (1921-2000) Eesti tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. Sürrealism tekib 1930ndate lõpul, esimes näiteid võib leida
mängitud, aga see võib ka sageli pinnailustuseks jääda. Programmilist pinnapealsust varases loomingus leidub. 2) Teine periood: tasakaal ja sügavus. Sügavust tuleb juurde ja tasakaalu, ekstaatiline tugi kahaneb. 3) Kolmas periood ei mängi teise perioodi märksõnu ümber, aga teisendab neid nii, et kolmas periood hakkab eristuma. Kolmas periood on 1940-1950ndad aastad, märksõnad jätkuvalt tasakaal ja eleegilisus. 1917 "Sonetid" saab läbimurdeteoseks ja üheks kuulsamaks luulekoguks kogu Eesti kirjandusloos. Revolutsiooniline raamat, aga milles see revolutsioonilisus seisneb? Sellele küsimusele saab vastata kogeleval viisil. Nagu on ja nagu ei ole ka. Sõltub tunnustest, mida varasema loomingu puhul rõhutada. Kui rõhutada Underi retseptsiooni, kui me rõhutame nende sonettide erootilist avameelsust, kui me rõhutame seda, et see on naise kirjutatud, siis see on loomulikult revolutsiooniline
Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on hilisperioodi alus: hakkab kirjutama Eestit seda fokuseerides, õiget isamaaluulet tal varem polnud. 3. Siuru-järgne (1940.–1960. aastad), hilislooming. 1920ndatel leitud tasakaal säilib, lisandub eleegilisus, mida mõjutab pagulus (igatsustunne, isiklikus plaanis minevikku pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel. I kandepunkt on kogu „Mureliku suuga“, järgnevad paguluses välja antud raamatud „Sädemed tuhas“ ja „Ääremail“. Luulekogus „Sädemed tuhas“ on osaliselt vanade luuletustega, sest
· 1929 ,,Õnnevarjutus" · 1930 ,,Lageda taeva all" · 1935 ,,Kivi sõdamelt" · 1942 ,,Mureliku suuga" · 1954 ,,Sädemed tuhas" · 1963 ,,Ääremail" · * 1958 ,,Kogutud luuletused" · * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus
annaabi.ee 
