(53) Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks. Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab ennast välja näitama valu. (58-59) Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj . Siis järgneb keskaja linlik- vürstlik periood, kus riiki ja ühiskonda valitsevateks teguriteks on kodanluse kaubandusvõim ja sellele tuginev vürstide rahavõim. (63)
motiivide mitmekesisus. Eleegia oli õpetliku suunaga lüüriline luuletus, mis sisaldas sageli poliitilist agitatsiooni, patriootilisi üleskutseid ja võitlusele õhutamist; eleegias ülistati armastust ja jagati kõlbelisi õpetusi, eleegia kujul esitati filosoofilisi mõtisklusi. Eleegia kui zanr oli mitmeti lähedane Homerose eepostele: ka eleegikud kasutasid joonia murret, samu valemilisi väljendeid ja kujundeid. Üheaegselt eleegiaga tekkis teine lüürika liik jamb. Sama nimetust kannab ka kahest, nimelt lühikesest ja pikast silbist koosneb värsijalg. Kõige enam oli tarvitusel kuuejalaline jambiline värss. Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest dipoodist koosnevat värsirida nimetatakse jambiliseks trimeetriks. Paarituil kohtadel võib jamb
mõned tsitaadid hilisemate antiikautorite teostes. 2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga veel vabariigi ajal. 3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia. Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum) 2) eleegiku eneseteadvus, täisväärtusliku luuletaja doktriin 3) manitsus ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a)
Põhjused on ebamäärased. Ovidius annab ise mõista, et põhjuseks on tema teos „Armastuse kunst“, kuna see oli liiga vabameelne ja Augustusele see ei meeldinud (teose avaldamisel ja pagendusse saatmise vahel on 8 aastat). Kahtlustatakse teist põhjust: Augustuse vabameelset tütretütart... Kuigi Ovidius saadab hiljem palvekirju ja suhtub ülistavalt Augustusesse, jääb ta pagendusse. OVIDIUSE LOOMING. Eristatakse kolme perioodi: I periood – alustas armastuslüürika – Rooma eleegiaga. „Lembelaulud“ e. „Amores“ on 49 luuletust, mis on pühendatud südamedaamile. Ovidius lõi uut tüüpi eleegia – kerged, voolavad, vaimukad, leidlikud luuletused. Teda kritiseeriti. Õpetab armukadedat abielumeest, kuidas konkurentsist üle olla. Võrdleb armastust sõjaga. Õnnelik, muretu lapsepõlv → üleolev suhtumine. Ütles, et jumalad on rumalatele, et neid vaos hoida – läks Augustese arvamusega vastasseisu
annaabi.ee 
