seejuures paratamatut seost. See seos luuakse alles välise nõude mõjul muuta õigus ühildatavaks teiste isikute õiguste ning kollektiivsete hüvedega. Põhiõiguste rekonstruktsiooniteooria mõjutab põhiõiguste kontrolliskeemi. PS vabadus-, võrdsus- ja kaitsepõhiõiguste kontrolliskeemi puhul on õige lähtuda välisteooriast. Põhiõigused korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalsed põhiõigused järgivad siseteoreetilist kontrolliskeemi. Põhiõigus elatusmiinimumile on definitiivne õigus. Põhiõigused kui subjektiivsed õigused tulenevad põhiõigusnormidest. Iga õigusnorm koosneb koosseisust ja õigusjärelmist. Ka põhiõiguste puhul on võimalik eristada normi koosseisu ja õigusjärelmit, see on ainult keerulisem kui enamiku muude normide puhul. Põhiõigusnormi koosseis koosneb kahest elemendist: põhiõiguse kaitsealast ja selle riivest. Mõisted „kaitseala” ja „riive” loovad taotluslikult assotsiatsiooni mõttelisest kaitstud alast,
Üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumõistmisele §15 lg1 ja §14. Näiteks kui protsessikaebus välistab kaebeõiguse sõnaselgelt, siis tuleb läbi viia põhiseaduslikkuse järelvalve. §23 Sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigused millelegi, kui eeldame, et turul on piisavalt pakkumisi ja inimesel piisavalt vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus
§ 21 ja § 23 kriminaalmenetuslikud) riik peab tagama miinimumi, mis sõltub põhiseaduse tõlgendusest ja sellest, mis on vajalik miinimum õigusliku materiaalse osa saavutamiseks (kaalumine nt, raske tuvastada vastas kaalu) § 23 SOTIAALSED PÕHIÕIGUSED sots põhiõigused: elementaarne haridus (lugemis- ja kirjaoskus), elamispind (talvel soe), elementeerne meditsiiniabi, aastaajale sobiv riietus õigus elatusmiinimumile (üldine sotsiaalne põhiõigus) – puuduse korral § 28 lg 2 (mida tuvastame) - vahekord riigi kohustusel toetuse andmisel ja perekonna kohustus abi andmiseks (§ 27 lg 5 võiks tõlgendada siiski ainult nii, et vanemad peavad oma alaealisi lapsi toetama; ülejäänud peaksid olema ühiskonna vastutus, sh kas täisealised piiratud teovõimega isikud) ! § 27 lg 5 tuleneb 1938. aasta põhiseadusest
Efektiivsus I – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuse määra, vaeseid enne ja pärast sotsiaaltoetust Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70
annaabi.ee 
