Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised
Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad. Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses rohkelt inimesi, keda vulkaanipurske korral tuleb evakueerida. Ohu hindamisega tegelevad vulkanoloogid. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama, kuid vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti ning ka teadlased ei tea täpset
osasid kasutati ka ehetena Küsimused 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasustus puudus. 2.Millepoolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti,elatusalasid) Kunda kultuur (Pulli, Kunda Lammasmäe) Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika = vene kirveste kultuur Pronksiaeg Asva kultuur · Kindlustatud asulad · Kivikirstkalmed (laevkalmed) · Väikeselohulised kulusekivid · Karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg · Rauast esemed · Tarandkalmed · U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Muistis arheoloogiline leid muinasajast Küsimused 1. Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
5 61. 11 9 9, . 60. Deoli 46 1 8 6 2 64. 91 . 63. Gokalpur ,1 1 59 6 5 67. 90 . 66. Mustafabad ,1 1 71 68. Suurimad linnad on tekkinud enamasti merede äärde, kuna seal käib rohkelt turiste,on sadamad ja kaubateed ning rohkem elatusalasid. Pealinn on Mumbai. Mumbai (marathi ja hindi (Muba); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Mahrhra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem 69. 70. see lühenes Bomaímiks, ja pärast Briti Impeeriumi kätte minekut omandas inglispärase
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused
annaabi.ee 
