iive, *.teave, -AV *hüljese; VV ohtlikku >-AV ohtlikut Vormihomonüümia vältimine, nt *vanat pro vana Topeltmarkeeringust loobumine, nt *hüvesi pro hüvesid Kõnetaktiliigendust muutev rütminihe, nt kont-sertide > *kontser-dit, oht-likku >*ohtlikut, töö-lisi >tööliseid, akvaari- u-mi-de > ak-vaar-iu-mi-te Morfoloogianormingu muutusi 1872 kasutada kindla kõneviisi lihtmineviku ja tingiva kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava lõppkonsonandi ees on kirjapildis vokaalide ühend, käänata ka
8 1.3.2 Mängituslaulud Mängituslaulude eesmärk on lapse ergutamine, rõõmsa meeleolu loomine ja füüsiline tegevus. Nende saatel võib tantsida ka vooris ja sõõris või mõelda juurde mis tahes muus liikumist. Näide 1: Aadamal oli seitse poega (Reigi kihelkond, Kõrgessaare vald) Aadamal oli seitse poega, seitse poega Aadamal. Ei nad söönud, ei nad joonud, ei nad mõistnud armasta. Nemad elasivad ühes ja siis tegivad kõik nii. Mängimine: Rahvas käib ringis, üks on ringi keskel, kelle ülesanne on viimase sõna ajal mingi iseäraline vigurtükk teha, mille teised järele peavad tegema. Kellel see ei õnnestu, peab ringi sisse minema. Näide 2: Varas, varas on Su nimi (Reigi kihelkond, Kõpu) Mängimine: Mängijad on paarikaupa, kuid üks on üksikuna. Üksik näitab selle peale, kes ta endise paarimehe on ära viinud: Näitab: Varas, varas on Su nimi,
Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918
Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918