Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin
Korseti kandmist alustatakse mõnest tunnist päevas, kuid juba viiendal päeval peaks korsetti kandma 23 tundi ööpäevas. (Üks tund jääb haigele hügieeniga tegelemiseks ja võimlemiseks, võimlemisharjutused ja ujumise määrab ravikehakultuuri arst.) 17 7.HINGELINE REHABILITATSIOON Kehalised defektid, mis moonutavad keha väliskuju, kajastuvad inimese psüühilises subjektiivses elamuses reeglina väga intensiivselt. Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine, domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine,
1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel põhineva tunnetusega mõtlemisega.Protsessid on põimunud, keerulistes muutlikes suhetes, sh ajas kattuvad ja põhjuslikult seotud. 23 Aistingud
1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel põhineva tunnetusega – mõtlemisega.Protsessid on põimunud, keerulistes muutlikes suhetes, sh ajas kattuvad ja põhjuslikult seotud. Aistingud Aistingu mõiste
Kui tegemist on aga filosoofiga, siis filosoof võib neid mõlemaid kriitiliselt uurida ja hoiab neid lahus (mitte kooskõlas olevad ettekujutused). Lk 73. Lk 74. Psüühiline, hingeelu omandatud seos – tähenduses nii nagu juttu on. Arutluste loogiline subjekt on see, et mille kohta teaduses midagi väidetakse. Loogilises ubjektiks on hingeelu omandatud seos ehk psüühiline. Mida tehakse vaimuteadustes? Formuleeritakse väiteid. Lk 74. Füüsiline. Elamuses on muljed, pildid. Elamuse kognitiivne aspekt. Füüsilised esemed on elamuste alla asetatud ja nii need konstrueeritakse. Füüsiliselt „läbi elada“ elamused. Lk 74. need on legitiimselt kujundatud abstraktsioonid; tuleb teada, et need pole tegelikkused. Tuleb täpsustada seda aspekti inimkonna juures, mille toob kaasa subjekt – see selekteerib välja, mis on relevantne ja mis mitte. See eristus tuleneb sellest, kuidas suhtutakse füüsilisse.