KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED §15. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule. §16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. §17. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. §18. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta. §19. Liikleja ei tohi:
Kui käesoleva paragrahvi eelnevalt nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Tuleb hinnata mõjutuste iseloomu selles piirkonnas, samuti kas mõjutused ületavad keskkonnanõudeid (nt tööstuspiirkonnas ühed keskmised objektiivsed tingimused, linnaäärses elamupiirkonnas teised). Kui mõjutused on selles piirkonnas ülemääraselt suured või ületavad keskkonnaalaseid piirmäärasid, siis saab nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja edaspidist hoidumist, samuti VÕS § 1043 alusel tekkinud kahju hüvitamist. Keelatud rajatis või seadeldis (AÕS § 144) 1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks
Teooria selgitab ka mõningaid ootamatuid tulemusi, mida on saadud vahel empiiriliste uuringute käigus. Üks asi, mida teooria aitab selgitada olukorda, kus Rootsis leiti, et tööpuuduse kasv ei toogi kaasa korterivarguste kasvu. Hoopis vastupidi, kui tööpuudus kasvas, siis korterivargused hakkasid langema. Seda hakati seletama teooriaga ning et situatsiooni, et sobiv sihtmärg oleks ilma ärahoidjatega jäi vähemaks, sest tööpuuduse kasvu tõttu elamupiirkonnas märksa rohkem oli töötuid indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju selle kaudu, et kuritegelikud subkultuurid võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Subkultuuride all mõeldakse kultuurinormide osa, mis on osaks võetud väiksemate kuritegelike
Kui käesoleva paragrahvi eelnevalt nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Tuleb hinnata mõjutuste iseloomu selles piirkonnas, samuti kas mõjutused ületavad keskkonnanõudeid (nt tööstuspiirkonnas ühed keskmised objektiivsed tingimused, linnaäärses elamupiirkonnas teised). Kui mõjutused on selles piirkonnas ülemääraselt suured või ületavad keskkonnaalaseid piirmäärasid, siis saab nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja edaspidist hoidumist, samuti VÕS § 1043 alusel tekkinud kahju hüvitamist. Keelatud rajatis või seadeldis (AÕS § 144) 1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei
• kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut • sõnastasid ja viisid sisse objektiivsed nõuded linnaehitusele • eesmärgiks oli korrigeerida, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda
annaabi.ee 
