1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast. Pronksiaeg Rauaaeg Kiviaeg 1800-500ekr 500 eKr.-13.saj Oli jääaeg Kuna pronks oli pKr. Inimesi siin polnud kallis ja haruldane, Välja oli kujunenud enne kui alles
Roomlased armastasid kujutada iseennast ja enda valitsejaid, kreeklased aga rohkem jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, nii et igasse riigi ossa sattus mõni, mis tuletas neile meelde, kes on nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati vahast surimaske. Paljude keisrite valitsusajal on portrees eelistatud idealiseeriv käsitluslaad, mis on näha keisrite endi autoportreedelt. Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani
põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid tihtipeale võis leida kumbagi osapoole mõtisklemas, kas suhe on kõik seda väärt, ent arm ja kirg olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et
Eestis maastikut aga 4 etappi: muinasaegne maastik- ürgkogokondlik kord, küttmine, korilus asendusid järkjärgult põllumajanduse ja karjakasvatusega. Selle aja jooksul muutus eestimaa ilme oluliselt. 2) mõisamaastik- 13saj -1919 a. algus. Maa kuulus baltisaksa mõisnikele, eestlane oli teoori. Mõisate kaudu levisid innovatsioonid - uued põllukultuurid, uued tehnoloogiad ja tööriistad. Levisid uued maastikukujunduspõhimõtted, talumehed püüdsid kopeerida mõisas nähtut oma elamistes. Tavaline mõisamaja oli kahekordne rõduga ehitis, mille läheduses oli aed ja voolas jõgi, paistis kirikutorn ja avanes vaade külale. 3) talumaastik- hakkas tekkima pärast pärisorjuse kaotamist 19 saj alguses. See langes kokku industriaalmaastiku kujunemise algusega, tuli raudtee ning tekkis müüa toodangut välismaale. 1919 a reform jagas mõisamaad talunike vahel ära. 4) kolhoosimaastik- algas maa riigistamisega ja sai hoo sisse põllumajanduse kollektiviseerimisega 1949 a
annaabi.ee 
