Vaesus Eestis Mis on vaesus? Vaesus esineb siis, kui inimese materiaalsed vahendid on ebarahuldavad ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes
Vaesuse põhjused tänases Eestis Maailma rikkused jaotuvad väga ebavõrdselt. Pooled kuuest miljardist maailma elanikest on vaesed. Enamik äärmises vaesuses olevatest inimestest elab Aasias ja Aafrikas, kus tihtipeale puudub ellujäämiseks põhiline: toit, puhas joogivesi, eluase ning esmane tervishoid. Ka rikastes ja keskmise elutasemega riikides on suur hulk vaeseid inimesi. Siiski on seal tegu suhtelise vaesusega, kus inimese aasta ekvivalentsissetulek jääb alla riigi keskmisest tasemest. Vaesuse põhjuseid on mitmeid. Põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, salakaubanduse ja muu sellise vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast, kultuurist ja lõhub perekonnasuhteid (3). Vaesus võib olla ka laristamise tagajärg. Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond
ühiskondlikku solidaarsust. Materiaalne olukord Sissetulekute kasv Eestis viimase nelja aasta jooksul on olnud ligikaudu 1,6-kordne, jagunedes erinevate leibkonnatüüpide vahel enam-vähem ühtlaselt, kuid keskmisest vähem on 5 kasvanud vanemaealiste inimeste sissetulekud. Lasteta kooselupaaridel on suhteliselt kõige parem materiaalne olukord nendes peredes oli keskmine ekvivalentsissetulek 2006. aastal keskmisest sissetulekust ligi veerandi võrra kõrgem. Kõige madalamad on üksielavate eakate (keskmisest ligi poole väiksemad) ja üksikvanemaga perede (keskmisest poolteist korda väiksemad) sissetulekud. Materiaalse elukvaliteedi tõusu kinnitab ka elanike tarbimisvõimaluste kasv 2008. aastal. 80% inimestest leiab, et nende perel jätkub raha eluasemekulude katteks ja korralikuks toitumiseks.
D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tegelikkus g jja p prognoos
Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku keskmine -- ekvivalentnetosissetuleku arvutamisel summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete netosissetulekud kõikide sissetulekuallikate põhjal ja jagatakse see leibkonna ekvivalentsuurusega. Leibkonna ekvivalentsuuruse leidmisel antakse leibkonnaliikmetele kaalud olenevalt sellest, kui palju on selles lapsi ja täiskasvanuid. Vaesusriski määr -- näitab nende inimeste osatähtsust elanikkonnas, kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi mediaansissetulekust. Vaesusriski süvik (sügavus) -- leitakse kui erinevus vaesusriski piiri (60% mediaanist) ja vaesusriskis elavate inimeste mediaansissetuleku vahel ning seda väljendatakse protsendina vaesusriski piirist. Ebavõrdsuse indikaatorid Kvintiilide suhte kordaja -- ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse.
annaabi.ee 
