kujule: (E/ ). Maatriksi elementaarteisendused on järgmised: · Maatriksi ridade vahetamine. · Maatriksi rea elementide korrutamine 0-ist erineva arvuga. · Maatriksi rea elementidele mistahes arvkordsete teise rea vastavate elementide liitmine. Elementaarteisenduste tulemusena saadakse üksteisega sarnased maatriksid, mis vastavad omavahel ekvivalentsetele võrrandisüsteemidele. Ekvivalentsetel võrrandisüsteemidel on ühesugused lahendid. Gaussi meetodi algoritm: Kasutades eelmise näite võrrandisüsteemi, kirjutame välja süsteemi laiendatud maatriksi: 2 - 4 3 1 1 3 2 4 3 - 5 4 1 ~ I etapp: Teisendada ühikveeruks antud maatriksi I veerg. Selleks teisendatakse esmalt arvuks 1 esimene diagonaalelement, jagades I rida selle elemendiga või vahetedes mõne allpool asuva reaga. Seejärel teisendatakse
kujule: (E/ ). Maatriksi elementaarteisendused on järgmised: · Maatriksi ridade vahetamine. · Maatriksi rea elementide korrutamine 0-ist erineva arvuga. · Maatriksi rea elementidele mistahes arvkordsete teise rea vastavate elementide liitmine. Elementaarteisenduste tulemusena saadakse üksteisega sarnased maatriksid, mis vastavad omavahel ekvivalentsetele võrrandisüsteemidele. Ekvivalentsetel võrrandisüsteemidel on ühesugused lahendid. Gaussi meetodi algoritm: Kasutades eelmise näite võrrandisüsteemi, kirjutame välja süsteemi laiendatud maatriksi: 2 -4 3 1 1 3 2 4 ~ 3 -5 4 1 I etapp: Teisendada ühikveeruks antud maatriksi I veerg. Selleks teisendatakse esmalt arvuks 1 esimene diagonaalelement, jagades I rida selle elemendiga või vahetedes mõne allpool asuva reaga. Seejärel teisendatakse
Kasutades maatriksi elementaarteisendusi, teisendatakse antud maatriks kujule:(E/ ). Maatriksi elementaarteisendused on järgmised: Maatriksi ridade vahetamine. · Maatriksi rea elementide korrutamine 0-ist erineva arvuga. · Maatriksi rea elementidele mistahes arvkordsete teise rea vastavate elementide liitmine. Elementaarteisenduste tulemusena saadakse üksteisega sarnased maatriksid, mis vastavad omavahel ekvivalentsetele võrrandisüsteemidele. Ekvivalentsetel võrrandisüsteemidel on ühesugused lahendid. A = (aik) süsteemi maatriks, mis koosneb tundmatute kordajatest, B = (bi) _ vabaliikmete maatriks-veerg, X = (xk) tundmatute maatriks-veerg. Vabad tundmatud muutujad, mis üheski reas ei osutu juhtelementideks LINEAARV ÕRRANDIS ÜSTEEMI ÜLDLAHEND ERILAHENDI JA FUNDAMENTAALSÜSTEEMI KAUDU LVS-i lahendivektor lahendivektor on vektor a=(a1,a2 ,an) kui asendades a1=x1, siis tekib samasus...vms
Topograafilised kaardid moodustatakse tänapäeval üldjuhul just konformses projektsioonis. *Ekvivalentsete projektsioonide puhul on pindalade suhe ellipsoidil ja projektsioonis jääv suurus ja see kehtib ka lõpliku suurusega pinnaosadel. Neid kasutatakse üldjuhul ainult erikaartidel, kui ühel või teisel põhjusel on tähtis pindala suurust teada. *Konventsionaalsed ehk leppelised projektsioonid on kasutatavad erikaartide puhul, kusjuures kontuuride sarnasus on lähedasem kui ekvivalentsetel ja pindalade sarnasus lähedasem kui konformsetel kaartidel. *Eesti põhikaart (trükikaart) on koostatud koonilises konformses projektsioonis Lambert-Est mõõtkavas 1:20000. Maaellipsoid on projekteeritud koonusele, mis lõikab ellipsoidi paralleelidel 59°20' PL ja 58° PL ning 24° IP, kuhu sisse jääb Eesti peaaegu kogu oma pindalaga (ehk siis pm koonus tuleb Maa sisse ja läheb Maa seest välja nendel põhjalaiustel, mis annab võimalikult
annaabi.ee 
