19. Kuidas leida elektrivälja tööd? (valem) A= q E s A- elektrivälja töö, q- laeng, E- elektrivälja tugevus, s- nihe 20. Kuidas leida punktlaengu potentsiaalset energiat elektriväljas? (valem) Wp= q E d q- laeng, E- elektrivälja tugevus, d- vahekaugus 21. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. (valem) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 22. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks? Mis on sellel liikudes iseärast? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. Ekvipotentsiaalpinnad on alati jõujoontega risti. 23. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 24. Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V.
Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest.|Välja pot-näitab,kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise + laenguga keha pot en. Potentsiaal aga näitab, kui suur on selles pubktis ühikulise ppositiivse laenguga keha pot en. Ühesugust pot omavate elektvälja punktide hulka nim ekvipotentsiaalpinnaks. |Elekt pinge-elektrivälja kahe punkti pot vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab,kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1V. 1V/m on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont iga meetril ühe voldi võrra.
kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab mahtuvus ja kondensaatori laeng on võrdeline 1 plaadi laengu absoluutväärtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel. kon. Mahtuvus sõltub ta (ehitusest) mõõtmetest: 1. kohakuti olevate plaatide pindalast- mida suurem pindala seda suurem mahtuvus 2
Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu
· Homogeenseks nimetatakse elektrivälja , mille E- vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune nii pikkuselt kui ka suunalt. · Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. · Energia on füüsikaline suurus , mis iseloomustab keha või välja võimet teha tööd. · Elektrivälja potensiaal näitab , kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. · Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavale elektrivälja punktide hulka. · Pingeks nimetakse elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahet.
Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J. 5.Mis on ekvipotentsiaalipind? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. 6.Mis on elektriline pinge?Tema tähis ja ühik (defineerida): Õpikus: Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U. Konspektis: Töö laenguühiku kohta. U= A / q (töö 1C kohta) U= F / q Tähis [U]= 1V 7.Seos pinge ja elektrivälja tugevuse vahel: E= U : d 8.Mis juhtub elektriväljas juhi sees? Miks?
Positiivsest punktlaengust tingitud potentsiaal on positiivne ja negatiivse laengu elektrivälja potentsiaal on negatiivne. Elektriväli saab ikkagi tööd teha, sest positiivne laengukandja liigub alati potentsiaali kahanemise suunas. Elektrotehnikas loetakse nulliks Maa- või maandatud elektriseadme potentsiaali. Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektriväljajõujoont. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. 7. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe ehk pinge ( , U ) võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpppunktini tehtud töö ja selle laengu suhtega. A U =1 -2 = =Ed
Laetud kehade vahel mojuvad elektrilised joud: ? samanimeliselt laetud kehad toukuvad; ? erinimeliselt laetud kehad tombuvad. Vali on mateeria vorm, mille vahendusel uks keha mojutab teist. Valja olemasolu tahendab jou tekkimise voimalikkust. Elektrivali on elektriliselt laetud keha poolt tekitatud jouvali. Elektrivalja potentsiaal naitab, kui suur on vaadeldavas punktis positiivse uhiklaenguga keha potentsiaalne energia Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse uhesugust potentsiaali omavate elektrivalja punktide hulka Elektrivalja kahe punkti vaheline pinge U naitab, kui suure too teeb elektrivali uhiklaengut omava keha viimisel uhest punktist teise. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema taidetud kaks tingimust ? vabade laengukandjate olemasolu; ? peab mojuma elektriline joud, st peab eksisteerima elektrivali. Voolutugevus on ajauhikus juhi ristloiget labinud laenguhulk Juhis esineva voolu tugevus on vordeline
Elektrostaatika 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. Coulomb'i seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ekvipotentsiaalpinnaks nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal ühesugune. Elektrilaeng on keha omadus avaldada elektrilist mõju ja ise alluda sellele mõjule. Ta on alati seotud kehaga. Või: ...on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju intensiivsust. Elektrimahtuvus C on arvuliselt võrdne laenguga, mille võrra tuleb juhil olevat laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra
näiteks hõõrdejõud ja keskkonna takistusjõud, nt viskoosne takistus 108. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? Nende töö sõltub vaid jõu rakenduspunkti alg- ja lõppasendist ning ei sõltu üldse jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust nende punktide vahel 10 109. Mis on ekvipotentsiaalpind? Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 110. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? töövaru, mida masspunkt omab asendi tõttu võrreldes mingi teise asendiga 111. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti elementaarpotentsiaalenergiaga 112
Raskusjõud, elastsusjõud, mistahes suunalt ja suuruselt konstantne jõud. 302. Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate? Hõõrdejõud, veeretakistusjõud, keskkonna takistusjõud. 303. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? Nende jõudude töö ei sõltu jõu rakenduspunkti trajektoori kujust ja pikkusest. 304. Mis on ekvipotentsiaalpind? 39 Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 305. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? Potentsiaalne energia on töö varu, mida keha omab oma asendi tõttu ruumis. 306. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti elementaarpotentsiaalenergiaga. dW = -dV
vusega E on esitatav kujul Ep = q E r = k q Q /r , kus r on laengute vahekaugus. Gravitatsiooniväljas Ep = m g r = G m M /r , kus g(r) = G M /r2 . Välja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaal- ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- line (seda tööd on raske teha). 13
vusega E on esitatav kujul Ep = q E r = k q Q /r , kus r on laengute vahekaugus. Gravitatsiooniväljas Ep = m g r = G m M /r , kus g(r) = G M /r2 . Välja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaal- ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- 15 line (seda tööd on raske teha).
vusega E on esitatav kujul Ep = q E r = k q Q /r , kus r on laengute vahekaugus. Gravitatsiooniväljas Ep = m g r = G m M /r , kus g(r) = G M /r2 . Välja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaal- ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- line (seda tööd on raske teha).
annaabi.ee 
