Kõhukatted pinges, peritoniidi arenemisel laudkõvad Keemiline peritoniit 12-24 tunni pärast bakteriaalne peritoniit Diagnoosimine Kõhu ülevaatefilm vaba õhk kõhuõõnes Vesilahustuva kontrastainega röntgenuuring KT Diferentsiaaldiagnoos: - Äge pankreatiit - Äge koletsüstiit - Soolesulgus - Äge apenditsiit Ravi Konservatiivne - Nasogastraalaspiratsioon - AB intravenoosselt - Infusioonravi - PPI Operatiivne - Duodenaalhaavand - suturatsioon või ekstsisioon + vagotoomia - Maohaavand - maoresektsioon Haavandi penetratsioon Haavand perforeerub mõnda naaberelundisse Pankreas (50%), rasvik, sapiteed, maks Lisanduvad vastava organipoolsed sümptomid Ravitakse nagu tüsistumata haavandit Paranemine aeglasem Pülorostenoos U. duodeni, U. pylori, U. praepyloricum Turse, pülorospasm, põletik, armistenoos Eelneb pikaajaline ja raske kuluga haavandtõbi Sümptomid: - täiskõhutunne pärast söömist - iiveldus, oksendamine
või tekib tuumori invasioon maxilla, mandibula, orbita või temporaalluu sisse. IV 4 staadiumi haigust diagnoositakse, kui tekib koljupõhimiku otsene või perineuraalne invasioon või haaratud 2 ja rohkem lümfisõlmi. Kaugmetastaaside olemasolu viitab levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. Ravivõimalused Basalioomi valikravimeetodiks on kirurgiline ravi7. Teostatakse ekstsisioon 3-10mm kasvaja piiridest sõltuvalt kasvaja suurusest ja lokalisatsioonist. 5-aasta retsidiveerumine 1.5cm algkolle diameetriga on 12% ning üle 3cm algkolle diameetriga 23%. Elektriline kauterisatsioon ja kõrvetamine on kiire ja lihtne meetod, mida kasutatakse nende basalioomide puhul, mille diameeter on 2-5cm8. Retsidiveerumine on väikeste tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%.
Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme. Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit e raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. Uuringuteks kasutatakse ultraheli, mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid. Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist. Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia). Võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed, mis
(Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia, rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane). Ravimeetodid Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi sõltub kasvaja tüübist, selle suurusest, levikuulatusest, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausist ja patsiendi üldseisundist (Tigane). Rinnavähi raviks kasutatakse järgmisi