Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul. Keemiline püsivus on plastmassidel hea.
· turbatõrvad Surve all valamine - termoplastsete vaikude korral; vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi, mida Emulsioonid jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit. Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid, Emulgaator - pindaktiivne aine (seep, õli, liim, tärklis jne), liistmaterjale jne ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist. Valtsimine - toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale;
Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. Vt ka peatükk 9 ,,Betoon ja raudbetoon". Õõnespaneele toodetakse erineva kõrgusega: HCE: 200; 220; 265; 320; 400; 500 mm TAM: 200; 220; 265; 320 mm Paneelide eelpingestamiseks kasutatakse kõrgtugevat terastrossi läbimõõduga 9,3 mm või 12,5 mm. Õõnespaneelid valatakse surveliugvalu meetodil (ekstruudermeetod) pika lindina (120 m) stendil valmis ja lõigatakse peale betooni vajaliku algtugevuse saavutamist projektikohase pikkusega paneelideks. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 7 of 19 TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-II, läbimõõduga 5 mm
pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. 2) Surve all valamine- kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. 3) Ekstruudermeetod- surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. 4) Valtsimine- toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks
Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. 185 14.3. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. 14.4. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul.