optimaalse ärrituse tase, kus ta on suuteline tegevust sooritama kõige paremini (T – thrill seeking) 4. Ajendite teooria Selle teooriaga hakati otsima väliseid põhjuseid, mis paneb inimese käituma. 5. Vastandprotsesside teooria (yin ja yang) Selgitatakse inimese käitumist nii, et sama käitumise kutsub esile mitte esmane reaktsioon, vaid sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu saavutamisel Negatiivne – ei saaks negatiivset tagasisidet Enesetõhusus – need inimesed, kes usuvad oma teadmistesse ja oskustesse, on rohkem motiveeritud tegutsema. On seotud enesehinnanguga ja teiste hinnanguga meie suhtes 7. Humanistlik teooria (Maslow) NB
-> võib viidata osalisele psühholoogileisele päritolule. Humanistlik lähenemine-(Maslon- vajaduse püramiid/hierarhia) 1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus Kognitiivne lähenemine- millised mõtlemisprotsessid mõjutavad käitumist. Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha
saadava tasu silmaspidamisest. Niisugused motiivid on palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas kehtivad tasud siia kuuluvad nt. haridust tõendavad tunnistused, diplomid ja kraadid jms. Need inimesed, kes on midagi loonud, on oma tegevust tavaliselt ka nautinud. Ühtlasi arenevad nad töö käigus ja avardavad oma kogemuste piire. Intrinsiivselt motiveeritud töö annab paremaid tulemusi. Kuid mõnikord võib ekstrinsiivne motivatsioon intriivset motivatsiooni vähendada, see juhtub siis, kui inimese eesmärk mingil põhjusel teiseneb. Nii muutub inimene, kes teeb midagi oma huvi pärast, asja vastu tunduvalt ükskõiksemaks, kui talle selle tegevuse eest maksma hakatakse. Ükski kognitiivne motivatsiooniteooria ei seleta inimese käitumist tervikuna, kuid nad kõik lisavad oma panuse motivatsiooni ja käitumise vaheliste seoste selgitamisse.
hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu. 84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid? Kognitiivse lähenemise seisukohalt võib motivatsioon olla kas sisemine e. Intrinsiivne (nt. nauding hästi tehtud tööst) või välimine e. Ekstrinsiivne (nt. hinne, raha, tunnustus). Seesmine motivatsioon paneb inimest tegevuses osalema omaks rõõmuks, mitte mõne hüvituse pärast, mida selle tegevuse tulemus kaasa tuua võiks. Väline motivatsioon sunnib inimest tegutsema mingi välise hüvituse pärast. 85. Millest tekib motivastioon? Psühholoogia seisukohast tekitavad motivatsiooni vajadused ja soovid. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadusi, hakkab ta otsima viise selle rahuldamiseks 86. Mille järgi võib vajadusi liigitada?
Kognitiivne lähenemine Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Uuritakse tegevuse ja motivatsiooni seoseid. Intrinsiivne ehk seesmine motiveeritus- selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada. Ekstrinsiivne ehk väline motiveeritus- käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest. Niisugused motiivid on palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas kehtivad tasud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Enesetõhusus ei ole seotud mitte oskustega, vaid otsustega selle kohta, mida inimene oma oskustega suudab peale hakata. Meie arusaam enda
annaabi.ee 
