Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e
aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus- intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e
valimitega ja hälvete käsitlemine on olnud suhteliselt komponenti on hinnatud eeskätt võrdlusuuringute metodoloogiat kasutades (nt üliõpilased vs vangid). Üldiselt on leitud, et meeldivuse ja kohusetundlikkuse skaaladel koguvad antisotsiaalsed ja hästi sotsialiseeritud indiviidid oluliselt erinevaid väärtusi. Antisotsiaalsed indiviidid jäävad nimetatud skaalade osas hästi sotsialiseeritud indiviidest allapoole. Enamik uuinguid on tuvastanud erinevusi ka neurotismis ja ekstravertsuses, kuidas mõned autorid ei ole nende dimensioonide osas erinevusi leidnud. Neutotism ja ekstravertsus mängisid juba varem rolli Eysencki kriminaalse käitumise kontseptsioonis. Avastus kogemusele ei ole aga enamasti kurjategijate ja seaduskuulekate indiviidide puhul eristavaks tunnuseks. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et lisaks intelligentsusele sisaldab see dimensioon omadusi, mida võib pidada nutikuseks, leidlikkuseks, milles kurjategijad ei jää alla seaduskuulekatele indiviididele
Andekate laste isiksuse eripära võrreldes nn tavalastega täheldas ka K. Laidra, kes võrdles Eestis 2001. aastal uuritud 2746 õpilase (6., 8., 10. ja 12. klassidest) isiksust sõltuvalt nende Raveni vaimsete võimete testi tule- mustest (Laidra, 2008). Selle uuringu tulemused näitasid, et võimekamatel lastel olid võrreldes tavalastega madalamad skoorid neurootilisuses ja kõr- gemad skoorid avatuses. Ekstravertsuses, sotsiaalsuses ega meelekindluses erinevusi ei leitud. Pisut erinevad olid järeldused eespool viidatud uuringus mõõdetud vanema vanuserühma õpilaste tulemuste (Laidra, Pullmann & Allik, 2007) ja Eesti olümpiaadide lõppvoorudes osalenute tulemuste võrdluse põhjal (Sepp, 2008). Nii 2005. (n = 95) kui ka 2006. aastal (n = 65) matemaatika-, füüsika-, keemia- ja lingvistikaolümpiaadide lõppvoorudes osalenute isik-
annaabi.ee 
