inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On leitud, et ekstravertsetel inimestel on enamasti ülekaalus positiivsed emotsioonid. Vaatamata seltskondlikkusele on ekstravertsed inimesed küllalt auahned, vahel agressiivsed ja dominantsed. Ekstravertsete inimeste kohta on varem leitud, et võrreldes introvertsete inimestega on nad tööalaselt edukamad. Kõrge ekstravertsuse määr soodustab igati ka grupitööd, sest on leitud, et kõrge ekstravertsusega liikmeid sisaldavad töögrupid on edukamad. Ameti seisukohast on ekstravertsetele inimestele meelepärasemad need ametid, mis võimaldavad teiste inimestega suhtlemist ja koostööd. Samuti sobivad ametid, mis on seotud teiste inimeste juhtimise ja raha ning positsiooniga
EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head
Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel.
täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine ("turvamine"); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) "Iseregulatsiooni" näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; "neurootiline kaskaad" Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis- ollakse teadlik oma käitumise põhjustest ja tagajärg
annaabi.ee 
