Eessõnas vabandas Byron, et luuletused on alaealise omad ja pole seetõttu ehk eriti kõrgetasemelised. Londonis võeti luulekogu lugejate poolt hästi vastu oli kiitust ja kriitikat, mis äratas rahva huvi. Byron oli loomult edev ja tähelepanu meeldis talle väga. Kui ühes Edinburgh`i ajalehes ilmus õel ja isiklik kriitika Byroni luuletuste kohta, heietas ta isegi enesetapumõtteid. Cambridge ajal sai temast veendunud ateist, ta oli lahke ja lugupeetud. Armastas ekstravagantsusi: oma toas pidas Byron taltsutatud karu, keda väga armastas. Esikkogu hea vastuvõtt võimaldas tal välja anda ka uustrüki. Sel ajal tundis ta selgelt, et on sündinud luuletajaks. Byron oli romantik, kes kajastas oma elu ja mõtteid loomingus. Ta võttis endale pidevalt erinevaid rolle, et huvitavam oleks ja kajastas neid siis luules. Kohati ta lausa kujundas oma elu selle järgi, et lugejatel seda huvitavam jälgida oleks.
käsitluses omandas kreeka tragöödiaidee filosoofilised mõõtmed. Eestisse jõudsid tragöödiad saksa keele vahendusel. 19. sajandi lõpus sai populaarseks antiiktragöödia võimalikult originaalitruu esitamine. Sellele andis tõuke ajalooteaduse ja arheoloogia kiire areng. Hakati taastama ka antiikaja teatreid. ( museaalne realism). Paralleelselt algas ka tragöödiate moderniseeirmine. 20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi (naised meeste osades jms). Eesti teatris tähistab seda suunda Mati Undi lavastus Teeba müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola
Tragöödia suurkujudeks Sophokles ja Euripides (Aischylos hiljem) GB Marlowe Tamerlan Suur Aishylose Pärslaste pateetika (kirglik vaimustus). Shakespeare tundis Sophoklest ladina ja prantsuse tõlgete vahendusel 18. sajand romantism vabaduseideaal. Saksamaal sai Prometheusest Tormi ja tungi ajastu võtmekuju. 19. saj kreeka tragöödia mõju kõikehõlmav ka muusikas 20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi (naised mehe osades jne) Unt Teeba müütide ainetel " Vend Antigone ja ema Oidipus" Trooja ja teeba müüditsükkel inspireerib ka praegu oma jõulususe, dramaatilisuse ja esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia,
võimaliku ebaõnnestumise vastu. * Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõne algusele. See peaks olema nii selge, et kõneleja ei väärataks ka väga tugeva hirmutunde korral. Kui esimesed laused õnnestuvad, siis pinge langeb, kõneleja saab julgust omaenese häälest ja loodetavasti ka tähelepanelikult kuulama asunud publikust. Siis saab jätkata juba tunduvalt enesekindlamalt. * Algajal kõnelejal pole seetõttu mõtet kõne algusesse erilisi ekstravagantsusi või efekte paigutada, kuna tal ei pruugi nende esitamine pinge tõttu välja tulla ja ebaõnnestumine kõne alguses lööks ta hoopis rivist valja. * Kõnelemishirmu vältimiseks on kasulik kaasa võtta paber märksõnade, kesksete mõistete või olulisemate lausetega, millele saab vajaduse korral toetuda. Abimaterjal peab olema piisavalt täpne, et seda kriitilises olukorras kasutada. Fikseeritud peaksid olema ka kõne pöördekohad, siis kõneleja teab, kuhu ta peab jõudma või kust
annaabi.ee 
