Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu
kuuga 25 kõige varakama inimese taskust 230 miljardit dollarit. Nõudlus eralennukite ja jahtide järgi kustub, kõrgmoe butiikide ustele lüüakse laudu ette ja külastatavus kultuursetes restoranides on vähenenud poole võrra. ,,Ei ole võimalik pidutseda ajal, mil teised nälgivad," selgitab Rolls-Royce Motor Cars Moskva esinduse omanik Boris Teterev Bloombergis. Uudse elustiili järgi hoiduvad Vene superrikkad ekstravagantsetest reisidest ja seltskonnaüritustest, kulutades rohkem aega kodus pere keskel. Tagajärjena oodatakse Venemaa 5.7 miljardi dollari suurusel luksturul tänavu müügi vähenemist 66% võrra. Kui osa süüd kokkuhoidlikumast käitumisest läheb kahanenud varanduse arvele, siis teatud määral mängib rolli ka poliitika. Kuna paljud oligarhid otsivad Lääne kreeditoride eest riiklikku kaitset, ei soovi nad ametnikke oma pillava eluga vihale ajada.
Tal ei olnud vaja kaugele minna, et tutvuda kõige uuemate voolude ja suundumustega kunstis Barcelona oli sajandi alguses intensiivse kultuurieluga kosmopoliitne linn. Suurde kunstikeskusesse Pariisi jõudiski Miró alles kolmekümnendates eluaastates. Joan Miród tuntakse ennekõike sürrealistina. Pariisis puutus Miró kokku sürrealistide rühmitusega, esinedes koos nendega mitmetel näitustel. Kuid sürrealistide ekstravagantsetest ettevõtmistest enam imponeeris tagasihoidliku loomusega Miróle sürrealistlik kirjandus, millesse ta Pariisi-perioodil süvenes ning millest innustust leidis. Alles siis toimus tema loomingus radikaalne pööre. Geomeetriliselt ja lihtsustavalt kujutusviisilt läks Miró järsult üle fantastiliste vormide kujutamisele. Muutusid ka Miró töömeetodid, sürrealistide eeskujul võttis ta kasutusele automatismi ning juhuslikkuse.
Noored tüdrukud olid nimelt leidnud, et armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks
La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete
annaabi.ee 
