Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) – ulatus ca 1/3 ümbermõõtu (ei ole pärasooles), ja nende vahele jäävad kopad (haustra). c. Jämesoole väliskest: Umbsool (ja ussripik), ristikäärsool ja (tavaliselt) sigmakäärsool on intraperitoneaalsed; ülenev- ja alanev käärsool – mesoperitoneaalsed; pärasool suuremalt osalt ekstraperitoneaalne. Umbsoole ja käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele! Pärasoole eripärad: Pärasoole lõpposa on anaalkanal, mis lõpeb pärakuga (anus). Anaalkanalis on anaalsambad (kaetud pärisnahaga!), nende vahel sinusoidid (kaetud soole limaskestaga), submukoosas palju veenipõimikuid – laiendid! Päraku ümber sulgurlihas Kõhuõõs (cavitas abdominalis):
taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend taenia mesocolica taga mediaalselt või kinnisti lähtekohal - allpool on adventitsiaalkest ekstraperitoneaalne asend - haustrae coli käärsoolekopad - serooskest läheb umbes keskse ristikurru kõrgusel eesseinalt mehel sulci transversi (väljaspool) = plicae semilunares (seespool) üle kusepõiele ja naisel emakale - Funktsioon Funktsioon aeglased peristaltilised liigutused + pendelliigutused - vee ja soolade tagasiimendumine
Apenditsiit ehk ussripiku põletik on sagedaseim erakorraline kõhukoopa kirurgiline patoloogia. Esineb kõige sagedamini 10-30 eluaastate vahel, kuid võib esineda igas vanuses. Kõrgeim perforatsioonirisk on alla 8- ja üle 45-aastastel. Haigestumisrisk elu jooksul 5-10% inimestest. Meeste ja naiste suhe apenditsiidi haigestumusele = 2:1. 90% inimestest on ussripik intraperitoneaalse asetsusega, 10% juhtudest ekstraperitoneaalne ja retrotsökaalne. Klassifikatsioon haiguse raskuse alusel: Aste 1: põletikuline apendiks (62,4%) Aste 2: gangrenoosne (13%) Aste 3: perforatiivne vaba vedelikuga (18,7%) Aste 4: perforatiivne, abstsedeerunud (4,4%) Aste 5: perforatiivne, diffuusne peritoniit (1,5%) Tekkepõhjused: Valendiku obstruktsioon võõrkehaga, roojakivist, lümfikoe hüperplaasiast või kasvajast Venoosse ja lümfoidse voolu takistus Limaskesta isheemia
Oluline anatoomia Kõhuõõs Kõhuõõs piirneb ülevalt (kraniaalselt e peapoolselt) vahelihasega, alt (kaudaalselt e sabapoolselt) vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise kõhuseinaga. Kõhuõõs jagatakse kaheks suureks ruumiks: kõhukelmeõõs (peritoneaalne ruum) ja väikseks ruumiks väljaspool kõhukelmeõõnt (ekstraperitoneaalne ruum). See ekstraperitoneaalne ruum jaguneb omakorda retroperitoneaalseks ruumiks (retro-: taga), subperitoneaalseks ruumiks (sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees). 509 Elundite paiknemine kõhu(kelme)õõnes Kõhukelmeõõnes asuvad seedetrakti elundid, põrn ja väikese vaagna elundid (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid (seedesüsteem, eritusorganid, suguelundid“)
annaabi.ee 
