Keeleprobleem ahistas eestlasi, kuna paljudes kohtades Eestimaal ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele. Hiljem - 1960. aastate algul tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu, kuid nende mõju jäi ajutiseks. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelõkige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetatav. Põllumajanduse areng oli allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas aga Eesti NSV ,,panuse" suurendamist liha ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid
lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidu tööstuse- ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduses suurenes seakasvatus tänu sisseveetavale teravilja saadusele, mille vastuvõtuks ehitati ka Tallinnasse Uussadam. Samal ajal muutus kohalik tarbimine üha kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis. Tööstuse paisutamise tagajärjel suurenes oluliselt migrantide sissevool, mille
mesindus. Kadusid endised keskused ja ääremaadel olnud külad. Alates 1960. aastatest hakkas Eesti üldilmet muutma ulatuslik maaparandus. Eesti põllumajanduse kogutoodangust andis: · taimekasvatus ligi 30 & · loomakasvatus ligi 70 %. Peamiseks tootmisharuks kujunes loomakasvatus. 1975. aastal andis loomakasvatus põllumajanduse koguproduktist 67,8 %. Tootmise kontsentreerimine tõi kaasa looduskeskkonna saastamise. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Tööstuses kujundasid kohalikku majanduspoliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtuvalt. Suur osa oli sõjalistel tellimustel. Põllumajanduse areng allutati üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires tempos seakasvatust. Välismaa teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. Ka tööstus rajanes peamiselt sisseveetaval toorainel. Kohalikul toorainel töötavad harud andsid 1/3 tööstustoodangust
laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu
annaabi.ee 
