Samanism ja samaanid Samanism on kõikjal maailmas levinud üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Samanismil on eri paikades erinevad küljed ja traditsioonid ning seetõttu ongi see niivõrd mitmekülgne ja samas köitev ning huvipakkuv nähtus. Usutakse, et teatud isikutel ehk samaanidel on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite poolt antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega. Tavaliselt toimub see ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil
valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne
sisepinget (terapeutiline), inimesed leiavad tähenduse elusündmustele ja tunnetavad elu mõtet. grupitasandil: suurendab grupi sidusust, inimesed on avatumad ja pühendunumad, annab inimestevahelistele suhetele nö igavikulise/ vertikaalse mõõtme 15. Teadvuse teisenenud seisundid, Fischeri mudel. - Üheks religioonipsühholoogilisi arutlusi tugevalt mõjutanud käsitluseks on ajakirjas Science avaldatud Fischeri (1971) artikkel ekstaatiliste ja meditatiivsete seisundite kartograafiast. Autor aruteleb teadvuse teisenenud seisundite üle ja leiab, et nende põhiliseks tunnuseks on subjektiivne piiride kadumine mina ja mittemina vahelt. See on kõiksusega ühtekuulumise kogemus, mis subjektiivselt väljub tavapärase aeg-ruumi kogemusest. Fischer nimetab seda ,,Selfi" kogemiseks.38 Paljude religioonide jaoks on need kogemused kirjeldatavad kui religioosse tunnetuse või praktika ülimad eesmärgid.
teadmiste hankimisel. Hinge tähtsustamine Rooma periood kestis umbes 30 a. e. Kr. 300 a. p. Kr. Oma mõju tipus olles hõlmas Rooma impeerium tervet läänemaailma, Lähis-Idast kuni Briti saarteni. Impeeriumi laienemine ning hiljem selle kokkuvarisemine tõi kaasa palju kokkupuuteid võõraste mõjudega, mis puudutasid Rooma kultuuri. Üks selline mõju pärines India ja Pärsia religioonidest näiteks india vedism, mis õpetas, et täiuslikkust võib saavutada pool-ekstaatiliste transiseisundite kaudu. Teine näide on zoroastrianism, mis õpetas, et inimesed on sunnitud igavesse võitlusse tarkuse ja veatuse ning ignorantsuse ja kurjuse vahel. Kolmas mõjuallikas oli kreeka kultuur, mille olulisust roomlased tunnistasid ning mida nad püüdsid säilitada ning levitada. Kuigi nii stoitsism kui epikurism said rooma filosoofiasuundadeks, pärinesid need kreeka filosoofiast; samuti kehtis see ka neoplatonismi kohta. Veel üks võimas rooma
annaabi.ee 
