Ka see sümfoonia on kolmeosaline. Võrreldes Kuuenda sümfooniaga on Seitsmenda helikeel suuresti lihtsam. Tubin ise on öelnud, et ta soovis kirjutada võimalikult lihtsalt, aga samal ajal tungida ka atonaalsuse võimalustesse. Kaheksandas sümfoonias, mille valmimisaeg jääb aastatesse 1965-1966, on kasutatud suurt sümfooniaorkestrit, millele on lisatud karakterpillina tselesta. See teos on Eduard Tubina monumentaalsetest sümfooniatest viimane ja samas kõige ekspressionistlikum sümfoonia Eesti muusikas. 1961. aastal, pärast kodumaa külastust, tabas heliloojat sügav hingeline kriis, millest on ,,inspireeritud" kaheksas sümfoonia. Väliseestlased valasid Tubina üle solvangute ja pahameelega, sest tema kodumaa külastamist peeti leppimise ja koostöö märgiks võõrvõimuga. Sümfoonia on neljaosaline ning läbinisti valulik ja pessimistlik. 8 Kahes järgnevas sümfoonias kajastub Eduard Tubina hingeline tasakaal
Esimene täiesti atonaalne pala on „Kolm klaveripala“ (1909). 1909. lühiooper „Ootus“ suure orkestriga (Schönberg ise on selle ooperi kohta öelnud õudusunenägu). Monumentaalne lühiooper „Õnnelik käsi“. „Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrileAtonaalse perioodi tippteos, mis on kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui kõik ülejäänud 11 pooltoonu on kõlanud)aluseks 12-heliline seeria, mis sisaldab kõiki oktaavis olevaid pooltoone. Dodekafoonia välistab helistiku olemasolu
Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos! Viimane atonaalne teos "Õnnelik käsi". Atonaalsus hakkas end ammendama, oli vaja mingit süsteemi. III Seeriatehnika periood Dodekafoonia Aluseks on 12-heliline seeriua ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on, et ükski neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. Esimene üleni seeriatehnikas teos on Klaveritüit op 25. Seeriat võib kasutada neljal kujul: algkuju, tagurpidi, inversioon, peegelkuju
Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Herodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Salome'le iseloomulik muusikaline materjal: . romantiline tõusev ja laskuv meloodiakäik . valsilisus, 3/4 taktimõõt . tertsimotiiv, suur ja väike terts – seotud tantsu ja ristija Johannese pea nõudmisega „Elektra“ (1909, Dresdenis) Sophoklese tragöödia Hofmannsthali töötlus Reinholdti lavastus Elektra on Straussi kõige ekspressionistlikum ooper. Samal ajal kirjutab oma esimese ooperi Schönberg, ka ekspressionistlik. • Agamemnon – karakter, keda laval ei näe, aga partii kõlab orkestris. Elektra isa. • Orestes – taheti tappa, sest tema oli ohuks troonile. Agamemnoni poeg. • Klytämnesta oli leidnud endale armukese kui Agamemnon sõjas oli. Koos tahtsid Agamemnoni ja Orestese tappa, aga Orestes jäi ellu. • Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum,
annaabi.ee 
