väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Luuletustest näitena ,,Laatsarustes"- ekspressionistlikult raske, aga konkreetne Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal. Inimsoo varingus tunneb poetess end osasüülisena ja küsib luuletuses ,, Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest. Under jõuab oma ajaloos sotsiaalsetesse probleemidesse. Lühipoeemis"Inimene"- visandab Under inimkonna arenguloo
teostega nt Jean Sibelius, Gustav Mahler. Kõik kümme sümfooniat paistavad silma muusikalise materjali ulatusliku arendusega, mis on seotud väga hea vormidramaturgiaga. Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism. 12. Nimeta Eduard Tubina tähtsamad teosed ja iseloomusta neid. Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis? Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ (inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast.
· Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika · Jaan Rääts (1932) · Kontsert kammerorkestrile 1961
III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis. Libreto põhineb Oscar Wilde näidendil. Libreto tegi Strauss ise. Max Reinhardt (1873–1943) 20.saj. I poolel kuulsamaid lavastajaid. Hakkab lavastama R. Straussi oopereid. (Hofmannstahl, Strauss ja Reinhardt asutasid kolmekesi Salzburgi festivali u. 1920-el, selleks, et säilitada Vana-Euroopa kultuuri) Reinhardt tõi 20. saj. algul sõnateatrisse ekspressionismi. Lavastas „Sálome“ (ekspressionistlikult). Lavakujunduse uued detailid (ekspressionistlik): • Arhitektuuri elemendid (trepid) • Mitte enam maalitud hooned, vaid hoopis ehitatud • Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt
annaabi.ee 
