suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga
popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma „firmastiil“. KUNSTNIKUD ● CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte – ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti
tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga
popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Eriti
annaabi.ee 
