põhimõtete vastu kasvab. Noormees ja Marilee hakkavad salaja käima modernse kunsti näitustel, mida Dan eriti vihkas. Ükskord sattus mees ka nendele peale. See tähendas automaatset väljaviskamist kunstniku kodust. Ka Marilee lõpetab Raboga suhted väites, et ta ei vaja teda. Noormehel on nüüd eriti raske, sest samal ajal on ka Suur Depressioon. Ta hakkab tegelema kunstiäriga ja saavutab seal ka väikest edu. Käib läbi ka abstraktsete ekspressionistidega. Aitab neid rahaliselt. Maalib ka ise samas stiilis, kuid kukub kohutavalt läbi selles (üks tema kuulsamatest töödest hävis, sest kasutatud värv lihtsalt tuhmus ja hakkas hävinema). Ta muutub naerualuseks. · Vahepeal avastab Circe, kes igale poole oma nina topib, kartulihoidla, mis oli igatpidi kinni. Vana Rabo ütles, et seal on tema suurim aare ja saladus. Siis kui ta sureb, saadakse sellest teada
Rõhutavad puhaste kujutistest vabade värvide jõudu värvid peavad olema ainult väljenduslikud. ,,Kompositsioon IV" 1911, ,,Must laik" 1912. Sinise Ratsaniku rühmituse liikmed olid huvitatud müstilistest õpetustest, mida püüdsid kunstis väljendada. Esimesed, kes pöörduvad kunstniku alateadvuse poole. Nad püüdsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele (pilt). Nende teosed mõjuvad rahutult. ,,Horisontaal". Mõnikord on neid võrreldud ekspressionistidega. ,,,Frantisek Kubka Piet Mondrian ei pidanud kunsti isiklikuks, subjektiivseks. Tema jaosk oli see objektiivsete saduspärasuste kehastaja. Kunst luuakse loodusest sõltumata. Horisontaal- ja vertikaaljooned. Mondrian on konstruktiivse abstraktsionismi rajajaks. Kazimir Malevits sündis Kiievi lähedal. Öppis Moskvas kunsti, seal seda ka öpetanud (+Leningradis). On puutunud kokku pea kõikide 20.sxaj alguse kusntivooludega. Varasemates töödes on tunada kubismi ja ekspessionismi mõjusid
täiesti ootamatu." Dubuffet' loomingut ei saa pidada lõpuni abstraktseks, tema teosed on ikka millegi kujutised, pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt.
" Dubuffet' loomingut ei saa pidada lõpuni abstraktseks, tema teosed on ikka millegi kujutised, pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt.
annaabi.ee 
