kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas. Esimese maailmasõja puhkedes viibis Chagall kodus puhkusel ja ei saanud sõja tõttu tagasi Berliini sõita. 1915.a
Luuletajad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid ja piiblimotiive (Ernst Stadler ja Franz Werfel). Poliitiliselt pingestatud aeg (Esimene maailmasõda, natsionaalsotsialismi esiletõus) 1930- ndatel aastatel. Vasak- ja parempoolsete jõudude kokkupõrge sundis kunstnikke valikuid tegema. Hilisekspressionistlik looming ei õigustanud voolu talendikat ja lootusrikast algust. Erandiks on ühe silmapaistvaima ekspressionisti G.Benni luule. Benn ei läinud kaasa hilisekspressionismi valdava politiseeritusega. Ta tervitas alguses natsionaalsotsialismi edu, hiljem mõistis aga selle poliitilise liikumise tegelikku olemust ja eesmärke. Peatselt keelati Benni teoste avaldamine. Ekspressionistliku draama keskpunktis seisab protagonist (peategelane), kelle subjektiivsed meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda
Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena.1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas.Esimese maailmasõja puhkedes viibis Chagall kodus puhkusel ja ei saanud sõja tõttu tagasi Berliini sõita. 1915.a
inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus ärev ja pingestatud. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Värvilahendus, pintslithenkia, kujutatavad Rottluffi'i töö tekitab sünge tunde aga objektid. derain'i töö tekitab pigem romantilise meeleolu. Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks?
,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Sarnane maalimis meetod või motiivid. Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt Derainist selle tõttu, kuna Rottluff rõhutab samasuguseid värve
Maalikunst kujutab endast püüdu ,,tõlkida" lõunedile mingi fragment elatavast elust. Seetõttu ei pruudi kunsti olulisus väljenduda spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu. Tavaliselt mõistetakse religioosse kunsti abil ainult religioosse motiiviga teoseid, aga ometi võivad olla religioosse sisuga hoopis teistsugused teosed. Ekspressionism kui kõige religioosse kunsti kõrgeim vorm, kirjeldab kõige rohkem emotsioone(Tillich). Nt Saksa ekspressionisti Emil Nolde Prohvet on üks võimsamaid mälestusmärke Kristuse müstilise ja salapärase aspekti kujutamises uusajal. See äratab ambivalentseid esmareaktsioone: kujutatu pole vahetult äratuntav. Nolde´t ei paelu Issanda traditsiooniliselt eeldatud füüdilist joonte reprodutseerimine või tema kujutamine tüüpteemades. Ta püüab tabada kaemusehetke, mis vaatajat haarab, sundides teda kunstniku nägemusse kätketuga ,,ühist keelt" otsima.
Louis’is, Missouri osariigis USA-s
annaabi.ee 
