Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad"
sajandi väljapaistvamaid sümfoniste ning selles osas on teda võrreldud Mahleriga. Tema loomingu kaalukaim osa on 15 sümfooniat, kuid sümfooniline mõtlemine on kandunud ka teistesse zanridesse, näiteks instrumentaalkontsertidesse ja kammermuusikasse. Sümfooniatest on enim mängitud 5., 7., ,,Leningradi sümfoonia", 10. . Sostakovits on kirjutanud 2 ooperit ,,Nina" ja ,,Katerina Izmailova". Kammermuusika tähtteosed on tema 15 keelpillikvartetti, millest eriti ekspressiivsete väljendusjõuliste kujundite poolest tõuseb esile 8. kvartett. Klaverimuusikas on antoloogilise tähendusega suurtsükkel ,,24 prelüüdi ja fuugat". Sostakovits on kirjutanud ka kooripoeeme ja laule ning filmimuusikat.
2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde; 2) enese kordumatute isiksusejoonte markeerimine, mis väljendub isikupärases stiilis, teatud ainuomaste arutlus-, lähenemis-, pöördumis- või vastusvariantide kasutamises ja värvikas imagos. Mõjutamisoskus hõivab järgmised oskused:
müstilisi maastikke Ernst Ludwig Kirchner (18801938) oluline figuur, maalis puugravüürist lähtuvalt nurgeliselt ja lamedalt, Berliinis kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik Vassili Kandinsky (18661944) maalide põhiideeks oli `sisemine vajadus', mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud. ,,pilt ei pea olema ilus" 3D Fassettkubism geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid hermeetiline kubism igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud)
annaabi.ee 
