(MHC1). Th-rakud tunnevad AG ära koos MHC2 valguga. NK rakud ehk natural killers cells mittespets, tsütotoksilised rakud. Oskavad eristada terveid vs nakatunuid rakke. Olemas CD16 retseptor. NKT rakud ehk natural killer T cells sarnanevad nii NK kui ka T- rakkudega: olemas TCR, seondub CD1 retseptoriga (sarnane MHC1ga), ka CD16 ja killer-omadused. CD ehk cluster of differentiations leukotsüütide spetsialiseeritud rakkude pinnale ekspresseeritavad markervalgud, mis iseloomsutavad antud raku funktsiooni ja CD järgi rakkude klasterdamine erinevatesse rühmadesse paigutamine toimub selle järgi ,milline AK teda ära tunneb. (CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline
östrogeenid stimuleerivad ripsmete teket ja progesteroon suurendab sekretoorsete rakkude arvu. 7 Embrüo implantatsiooni erinevad etapid. Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla? Apositsioon – embrüo esmane kontakt endomeetriumi rakkudega. Olulised valgud selles etapis on mutsiinid, mida ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon. Adhesioon – ligand-retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad proteoglükaani retseptorid ning blastotsüsti trofoblasti rakkude pinnal olevad proteoglükaanid. Olulised proteoglükaanid on kadheriinid ja beeta-kateniinid.
Peale Ag stimulatsiooni B rakud teevad läbi isotüübi vahetuse (switching), mille käigus juba rekombineerunud VDJ unit kombineerub järgmise CH geeni segmendiga. 17. Põhiline koesobivuse kompleks (MHC) MHC valgud on kõrgelt polümorfsete geenide produktid, mida ekspresseeritakse erinevate rakkude pinnal. koosneb ca 100 geenist (2000kb hiire DNA-l ja 4000 kb inim. DNA-l). Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega. MHC alleelide vahel võivad aminohapete erinevused olla kuni 20 aa.). MHC molekulid, mida antud indiviidil ekspresseeritakse, ei muutu elu jooksul. Koesobivusantigeen I (MHC I)-raku pinnal asuv valgukompleks, millega seonduvad rakus sünteesitavate valkude fragmendid. On glükoproteiinid, mida ekspresseeritakse ca kõigi tuumadega rakkude pinnal. Sisaldavad kahte peptiidahelat raske e. -ahel (45kD) sisaldab 3
Kõik geenid ühel ahelal – plussahelal. Replikatsiooni kontrollib peremeesraku transkriptsioonimasinavärk; toimub tuumas. Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid
annaabi.ee 
