Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell». Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti.
Paljud küüditati. Kunstnike liidust kadusid andekamad inimesed. Allesjääjatel tuli isikupära allasuruda ja alluda võimudele. Aastad 1955-1975 Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes. Kunstnikud soovisid siis vabaneda sotsialistlikust realismist. Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. Võimud nõudsid endiselt aga realismi. Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult. Vangilaagrist tagasi pöördunud kunstnikud tegutsesid edasi ja avasid mitteametliku näituse, mille aga võimud sulgesid. Võimud kannatasid välja küll ,,Pallase" koolkonna maalikunstile toetuvate teoste loomist, kuid
meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja kõrgendatud emotsionaalsusega R. Uutmaa ,, Rukkilõikajad" Kunstielu 1950ndatel · Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes · Kunstnikud soovisid vabaneda sotsialistlikust realismist. · Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, · nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. · Võimud nõudsid endiselt aga realismi. · Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. · Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult. Kunstielu 1960ndatel · 1960. tegutses rühmitus ANK-64, mis on oluline lüli kunsti vabastamise teest. Kõigil kunstnikel oli seal oma stiil · loobuti nõukogude süzeest ja temaatikast.
A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under printsess Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper. Lagunemis põhjused: 1) Aeg ei lubanud kirjutada karmilt, sest sõda oli läbi 2) Muutusid isiksusteks 3) Ei olnud Eesti kesksed.