-Globaalsed turud on kasvanud, ent samapalju pole arenenud majanduslikud ja sotsiaalsed institutsioonid, mis tagaksid nende turguse tõrgeta arengu. -Tulude ebavõrdusu vaeste ja rikase vahel. Globaliseerumise ohud Töökohtade kandumine, konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine. Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine, töökohtade kadumine, kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad alles tulevikus. Tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi. Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö-kohtade
agraartasandil. Toiduaineid imporditakse. Okeaania Seal on agraarühiskonna tootmisvormid. Palavvöötme kultuuride tootmine ja kogumine. Toiduaine tööstus Toiduaine tööstus on tihedalt seotud tooraine tootjatega, moodustades ATK-d (agrotööstuskompleks). Toodangu omahind peab olema suhteliselt madal, et seda saaks eksportida. Selle valdkonna globaliseerumine on suhteliselt tagasihoidlik. Enamus toiduaineid läheb omatarbeks. Eksportijateks on järgmised piirkonnad: 1. Põhja-Ameerika 2. Kaug-Lõuna 3. Vahemeremaad 4. Istandusriigid Ostjateks on Euroopa, Jaapan ning muud näljahädas olevad piirkonnad. KALAMAJANDUS Kalamajandus tegeleb: 1. Kalavarude uurimise, hindamise ja säilitamisega Kehtestatakse püügikvoote. 2. Kalavarude hankimine (kalapüük) 3. Kala töötlemine 4. Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne)
toodetele, globaalne tootmine ja liberaalne investeerimiskeskkond on loonud uusi võimalusi rahvusvahelistele ettevõtetele. 6. Globaliseerumise ohud Töökohtade kandumine, konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine. · Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine, töökohtade kadumine, kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad alles tulevikus. Samas on toimunud tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi. · Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes
metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks. 2. Vahe-Euroopa--seal on segametsad, sotsialistlikus süsteemis toimus pikka aega metsade ebaõige tarbimine. Metsavarusid on rohkesti Eestis, Lätis, Poolas, Tsehhis, Slovakkias. Metsade kompleksne kasutamine võimaldaks neil riikidel tõusta olulisteks eksportijateks. 3. Venemaa--Metsade majandamine on suhteliselt mahajääud, kuna põhiliselt toodeti varem siseturule ja seal puudus konkurents. Eksporditakse okasmetsa toorpuitu. Venemaa euroopa osas on varud ammendunud, kuid olgugi et Siberi aladel on metsavarusid palju, on seda raske varuda ja see tõstab metsa hinda. Vahemeremaad Ebatasane pinnamood segab tööstusliku metsa arendamist, enamasti on metsad keskkonna otsatarbelised
Masinaehitus Endastmõistetavatel põhjustel paikneb see haru sadamates. Tööstusharudeks kujunes laevaehitus siiski alles 19. sajandi algul esimestes industriaalmaades: Suurbritannias, USA-s, Saksamaal. 19. ja 20.sajandi vahetusel tõusis väljapaistvale kohale Põhja-Euroopa. Rahvastiku hea haridustase, ammused meresõidukogemused, mitmed Taanis ja Rootsis tehtud leiutised, ka kvaliteetse metalli ohtrus Rootsis võimaldasid neil, vähemal määral Norralgi muutuda tähtsateks laevade eksportijateks. Vanaks, aheneva turuga haruks muutus laevaehitus alles 1950. aasta paiku. Uued tootjad said sestpeale maailmaturule ilmuda ainult vanu välja tõrjudes, kasutades peamiselt odava tööjõu eelist. Esimese, 1950-1970. aastate laine uued tulijad olid Vahe- Euroopa riigid ja kristlikud Vahemeremaad (Soome, Poola, Jugoslaavia, Hispaania, Kreeka, jt.). Välja tõrjuti USA, Suurbritannia ja Saksamaa. Järgmine laine sai alguse 1970-ndatel aastatel – laevaturule tungis Jaapan
annaabi.ee 
