Toidu tootmine elaniku kohta on Marokos suurenenud 2,5%, kuid Rumeenias langenud 3,33%. Marokos toodetakse kõige rohkem nisu (6400000 tonni), kuid Rumeenias toodetakse kõige rohkem maisi (7973260 tonni). Rumeeniale toob kõige rohkem sisse lehmapiim (1534320 tuhat $) ja Marokole toob kõige rohkem sisse nisu ( 939150 tuhat $). Peamiselt imporditakse mõlemasse riiki maisi (Marokosse 1695600 tonni ja Rumeeniasse 521230 tonni). Eksporditavateks kaupadeks Marokos on tomatid, mandariinid ja apelsinid, kuid Rumeenias on nendeks mais, nisu ja oder. Marokos on import ülekaalus, kui Rumeenias on eksport ülekaalus. Kala püütakse Marokos aastas 1174 000 tonni, mis on tohutult suurem hulk Rumeenias aastas püütavast kala hulgast (17 000 tonni). Marokos on kalanduses ülekaalus eksport, sellepärast et riigis püütakse nii palju kalu, et loogiline on, et neid müüakse välja rohkem, kui ostetakse sisse
a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea sajas riigis, kuid 60% sellest eksporditavast kaubast müüdi siiski Suurbritannias ja Saksamaal. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks olid või, munad, puuvillane ja linane riie, tselluloos ja metsamaterjal. Kuid kuna need kaks riiki olid peamised riigid, kuhu Eesti eksportis, muutus Eesti neist turgudest liialt sõltuvaks. Seda oli eriti tugevalt näha ülemaailmse majanduskriisi ajal, kui tollide suurendamine ja sisseveokvootide kehtestamine vähendas järskult Eestil või, munade ja tekstiilitoodete turustamise võimalused nendel turgudel. Peale majanduskriisi
· elektrijõuseadmete tööstus · ehitus- ja kaevandusseadmete tööstus · mootorsõidukite ja nende varuosade tööstus · elektroonika- ja sideseadmete tööstus · tööpinkide tööstus · automatiseeritud tootmisliinide tööstus · raudteevedurite ja veerevkoosseisu tööstus · laevade tööstus · kemikaalide tööstus · tekstiilitoodete ja toiduainetetööstus Jaapan kuulub kolme suurima väljaveoriigi hulka. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on mootorsõidukid, elektrijõuseadmed, kemikaalid ja elektrilised masinad. Jaapani peamisteks eksporditurgudeks on USA 22,8%, Euroopa Liit 14,5% ja Hiina 14,5%. Paraku aga 2008. aastal hakkas Jaapani eksport alanema ning see tõi riigile suurt majanduslikku kahju. Jaapani peamisteks imporditavateks toodeteks on masinad ja varustus, fossiilsed kütused, toidukaubad ja tekstiilid. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Jaapani
Metallid ja metalltooted sh. masinad ja seadmed 42,5 Transpordivahendid 13,6 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 13,9 Muud tööstuskaubad 13,4 Joonis Eksport Eestist Soome kaubarühmiti Allikas: Soome ise ekspordib aastas kaupu umbes 73.4 miljardi dollari eest. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on optilised- ning elektrimasinad, transpordimasinad, paber ning tselluloos, kemikaalid, metallid ning puit. Kui mõned teatud metallid ning puit välja arvata, sõltub Soome eksport tugevalt tooraine impordist. Näiteks sealse kliima ja pinnase tõttu on põllumajanduslik tootmine limiteeritud ning enamus saadusi tuleb importida. Vastupidiseks sellele metsatööstus on väga kõrgelt arenenud. Metsanduse valdkond ja puidutooted on üks suurimaid Soome ekspordiartikleid ning
annaabi.ee 
