*liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus
olemasolevate pakkumiste hulk on kõrge. Samas on Baltimaades endiselt hea pikaajaline potentsiaal äripindade arenguks, kuna riigid liiguvad odavast tootmisest kaasaegsele lisaväärtusele põhinevale majandusele. Lisaks on tänase seisuga suhteliselt vähe kontoripindu elanike kohta. "Baltimaade kinnisvaraturu olukorra paranemist ei saa oodata enne nende riikide majanduste tugevnemist. Senised riskifaktorid nagu näiteks jooksevkonto puudujääk ning inflatsioon on alanemas. Kuid ekspordisektori konkurentsivõime tõstmiseks on vaja astuda senisest radikaalsemaid samme," ütles Newseci esindaja Baltimaades Olev-Mait Makk. 20dollariline sülearvuti? India tutvustas eelmisel nädalal sülearvuti prototüüpi, mis nende sõnul hakkab maksma vaid 20 dollarit ehk veidi üle 200 krooni. Nime Sakshat kandev masin on mõeldud India tudengitele, kellel puudub ligipääs internetis leiduvatele õppematerjalidele. Ekspertide sõnul on aga nii odava sülearvuti valmistamine võimatu.
kasutatavat tahvelkilti ning üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid. Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 % riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra ettevõtted ekspordivad oma tooteid peamiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia kõrgeltarenenud tööstusriikidesse. 21 5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud arendada uusi
a Jaapani kvaliteediteadlikus sushitööstuses. Sushi ja sushimi traditsioonid levivad järjest enam kogu maailmas (aastane kasv umbes 15 protsenti). 20 4.5. TÖÖTLEV TÖÖSTUS Kolmandik toodetud hüdroenergiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. 4.5.1. Tselluloos ja paber Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi
· John Maynard Keynes tuli välja ideega riiklikust sekkumisest majandusellu, mis oli USA-s nn. new deali ("uue kursi") aluseks. · USA president Franklin Delano Roosewelt (1932-1945) rakendas riiklikke krediidi ja maksupoliitilisi ümberkorraldusmeetmeid kriisist väljumiseks, riigikapitalismi ja uue majandustõusu saavutamiseks vahetult enne II Maailmasõda. · Tõi paljudes riikides kaasa rahvusvaluuta devalveerimise (mis parandab ekspordisektori konkurentsivõimet). See aga oli tänu lühiajalistele negatiivsetele mõjudele (eelkõige tavakodanikele ja põllumajandussektorile) äärmiselt ebapopulaarne. · Kuna selle meetmega venitati, siis kujunes devalveerimine oodatust suuremaks · Tugevdas seeläbi äärmuslaste positsioone. Uued tendentsid 1930. Aastatel · Majanduslik protektsionism. Siseturu kaitse. Riikide kahepoolsed lepingud. · Autarkia ideaal. Riigimajanduse arendamine eramajanduse kõrval.