Daumier'st peale on olnud omane kõigile selle zanri parematele teostele. 1908-dal aastal läks Jansen üle professor Kardovski käe alla. Kardovski õppesüsteem lõi kõige paremad tingimused Janseni professionaalsete võimete arenguks. Samal ajal soodustas see ka tema kultuurilise taseme tõusu, mis oli seda tähtsam, et Janseni üldhariduslikud õpingud olid seni üsna puudulikuks jäänud. 1910-da aasta teisel poolel esineb Jansen näitusel neljakümne ühe eksponaadiga etüüdide, portreede, illustratsioonide ja ajavaimule vastavalt ka suurema arvu sümbolistlikul ainestikul loodud töödega. Kunstnikuelu sunnib 1911. aastal Janseni tervisepuhkusele Triiki. Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sisustades vaba aega tutvub ta kohaliku eluoluga, joonistab karaktertüüpe, elab sisse kohaliku talvemaastiku erilaadi ja meeleoludesse. Selle kõige tulemusena sünnib maal ,,Kirikuteel". Maal kajastab tolleaegse taluelu põhapäevanägu. Teose
kaubandustöötaja. Väino Simson töötanud Järva Tarbijate Ühistus üle 50 aasta transpordiosakonna juhatajana. Silvi Sooaru 1964?2002 Tartu TK-s raamatupidaja, ökonomist, osakonnajuhataja asetäitja. Heljo Valgiste Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauaaegne pearaamatupidaja. ETK Ühiskaubandusmuuseum Muuseumi kollektsiooni kuuluvad 37 stendi ühiskaubanduse ajalugu puudutava materjaliga sõnas ja pildis, möödunud sajandi 30-ndate aastate stiilis kauplus ca 400 eksponaadiga, üle 100 raamatu, kogumiku ja bro?üüri, hulgaliselt ajakirju, albumeid, fotosid, kroonikaid, dokumente, kaubanäidiseid, karikaid jm. materjali. Muuseum asutati 1974. aastal ETKVL Kooperatiivkooli poolt ja asus Köleri tänaval ühe elumaja keldrikorrusel. Pärast kooli likvideerimist 1993. aasta algul ja maja tagastamist omanikule muuseumi tegevus katkes. Muuseum taastati 1994. aastaks ja tegutses algul endise kaubanduskooli ühiselamu, hiljem ETK ruumides Narva maanteel. Seoses
Ahvenamaale Bomarsundi kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel, andmaks linnarahvale teada reisiauriku saabumisest. Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja tutvuda Kuressaare linnuse sissekäigu juures. Kuressaare linna ja Saaremaa Muuseumi pidulike ürituste aegu tehakse sjariistaga ka pauku. Eraldi ettevtmisena on muuseumi ühe atraktiivsema eksponaadiga saluteeritud ka Kuressaare linnuse auväärseimate külaliste meeleheaks. Nii on välisriikide riigipeadest Kuressaare lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira
Vanimad seltsid olid laulu- ja mänguseltsid (,,Revalia" 1863, ,,Estonia" 1865, ,,Vanemuine" 1865). Üheaegselt hakati asutama põllumeeste seltse. Uutena lisandusid karskus- ja tuletõrjeseltsid, hiljem spordiseltsid. Tartu põllumajandusnäitused 1858 aastal Tartus Bürgermusse seltsimaja saalis ja aias peetakse esimene ulatuslikuma programmiga põllumajandus-ja käsitöönäitus Baltimail. Sellel osaleb 192 väljapanijat 700 eksponaadiga. Osavõtjate hulgas on ka 85 talupoega, peamiselt Lõuna-Eestist. Teine Tartu näitus peetakse 1860 aastal. Alates 1871 aastast muutuvad Tartu näitused iga-aastasteks suurüritusteks, mille mõju ulatub kaugemale Lõuna-Eestist ning mõjutab mõisate kõrval oluliselt ka talumajanduse arengut. "Baltische Monatsschrift" - 1859 aastal alustasid liberaalsed baltisaksa literaadid Riias reformimeelse ühiskondlik-poliitilise ajakirja "Baltische Monatsschrift" väljaandmist
annaabi.ee 
