ametis õigustab. (Ajalooline Ajakiri, lk.389) Rootsi ajal tekkisid Eestis manufaktuurid: asutati Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal, Narvas vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski. Kolonialism Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi. Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil. Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks). „ Loidi sõnul oli Rootsi riigi mõjuvõimul eriti 17. Sajandi lõpul palju „koloniaalseid“ või „poolkoloniaalseid“ jooni, mille eesmärgiks oli mõisate reduktsiooni, merkantilistliku kaubandus- ja tollipoliitika abil ning saksa kultuuri arvel Rootsi kultuurilist hemogooniat
kvalifikatsioon. Eksplutatsioonis ja avariijärgselt rakendavate abinõude tõhusus sõltub inimfaktorist, eelkõige aga meeskonna ja tehnikavahendite alalisest valmisolekust võitluseks uppumatuse eest, samuti selle võitluse korraldamise täpsusest. Kõik kolm abinõukompleksi sisaldavad kindlaid arvutisi , esimesel etapil sooritatakse projekt ja kontrollarvutused , mis on tarvilikud laeva varustamiseks vastava teabedokumentsiooniga. Ekspluatsiooni käigus tehase uppumatuse kohta kontrollarvutusi laeva konkreetsetes kooormusolukordades. Avarii korral , kui sellega kaasneb vee sissetungimine laevaruumidesse, on tarvis , lähtuvalt reaalsest vigastusest , operatiivselt hinnata laeva avariijärgset asendit ja püstuvust , aga ka uppumatuseks kuluvat aega , et leida optimaalne moodus laeva ja inimeste päästmiseks ning selle ellu viia. Laeva uppumatuse tagamise põhimõtted Konstruktsioonilised meetmed
liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankurid välja ei võeta. Suuremate saakide korral laste osa kala üle lati tagas mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdede asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb ekspluatsiooni käigus üle kontrollida, sest mõni ankur võib olla järele andunud ja mõrra konfiguratsioon on sel juhul moonutatud. See vähendab nii mõrra vastupidavust lainetusele kui ka püügivõimet. Aeg-ajalt vajavad mõrrad veest väljavõtmist ja puhastamist. Eesti siseveekogudes on mõrrapüüki harrastatud juba ammu, kuid mererannikul võeti suured mõrrad ja rüsad kasutusele alles XIX sajandil. Näiteks Kostivere rannakülla tõid esimese rüsa rändpüügil viibivad hiidlased 1895
räni sisaldusega vulkaaniline kivim, mis kuumutamise 700-1250C mureneb ja paisub 10...15 korda. Kasutatakse katuslagede soojustamiseks. 12. Soojaisolatsioonisegud koosnevad mingist sideainest(lubi, savi jne), poorsest täiteainest (diatomiit, treepel jne) ja veest. Kasutatakse kuumade pindade isoleerimiseks. Segu määritakse isoleeritavale pinnale kiht haaval. Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13. Tardvahu saamine: Tardvahud kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse isoleeritavale pinnale. Seal segu paisub ja tardub. Tardvahusegu on harilikult mitmekomponendiline ja neis tekib gaasieraldav reaktsioon. 14. Poroloonmatid: Nakkuvad kõikide materjalidega, peale plastmasside ja ta sobib seinte, katuste, torude jne isoleerimisel. On veetihe ja katusel täidab ka katusekatte funktsiooni. Ei talu UV-kiirgust,
membraani vastu kogunevaid gaase. Kasutades geotejstiile dreenina, tuleks valida suhteliselt paks mittekootud materjal, millel on head dreenivad omadused mööda oma tasapinda. Premad tasapinnalise voolu tagamiseks on spetsaalsed geokomposiitmaterjalid, mis koosnevad heade tasapinnaliste veejuhtimisomadustega monokiudest südamikst ja vähemalt ühest separeerimis/ filtreerimisfunksiooni täitvast geotekstiili kihist. Peamiseks riskiks on geosünteedi pikemaajalise ekspluatsiooni käigus ilmevad tekstiili pooride ummistumine. Seetõtt kasutatakse geosünteetide tasapinnalist voolu enamasti lühiajaliste rakanduste korral. Vedelike ja gaaside mittesoovitud liikumise vältimiseks kasutatakse geosünteetilisi materjale: Geomembraane. Geosünteetilisi savivahekihte, tavalisi geotekstiile, mille proovid on täidetud vett mittejuhtuva materjaliga( nt. Bituumeniga). Geosünteete kasutatakse vedelikutõkkena ka puhtaveekogude rajamiseks.
Tihedus, Sulamistemperatuur, Soojuspaisumine, Elektrijuhtivus, Mehaanilised omadused (tugevus, kõvadus, jäikus, plastsus, sitkus). Materjalide omadused võivad olla füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised (tundlikkus korrosioonile, vastupidavus hapetele/alustele), bioloogilised (vastupidavus mikroorganismidele, mõju inimestele), tehnoloogilised (töödeldavus, nt valatavus, voolavus, metalli sepistamine), mehaanilised (tugevus, kõvadus, elastsus) või ekspluatsiooni omadused (nt kulumiskindlus, külmakindlus, kuumakindlus). Materjali omaduste poolest saab liigitada ka isotroopseid (omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades) ja anisotroopseid (omadused on eri suundades erinevad) materjale. Omadusi mõjutavad ka defektid. Omaduste uurimine Kristallvõre tüübi määramine (röntgendifraktsioonanalüüs), metallograafia (sulami kristallilise struktuuri uurimismeetod, näitab kristallide kuju, suurust ja asetust üksteise suhtes.)
Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (nt Annelinn, Kvissentali, Supilinn). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused. 60)Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega
annaabi.ee 
