* courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti *misatesse hakati rajama hismajandeid *jukamad ekspluataatorid jid pol igustest ilma. iseseisvust vljakuulutamine 1918 veebruari alguses moodustas maapeva vanemateks pstekomitee(pts vilms konik.) *25 veebruar sisenesid saksa ved tallinna 8algas saksa okupat.) 23. veebruar prnus endlast iseseisvuse manivest ja 1918 veeb(24)tallinnas.Oli vimuvaakum.Algas 25veeb saksa okupatsioon
rikkusest. Sa võid raha omada, aga sa võid ka raha põlata.“ Blair otsustas võtta enda eesmärgiks edutuks saamise. Lahkus kodust: jääkülm tuba – soojendas küünlal käsi, ilma teenriteta, ilma sissetulekuta (I ema sõbranna toetas pisut). Alustas ekspeditsioone hulkurina – see oli osalt nagu enesekaristamine, osalt uurimistöö, osalt enesessesüüvimine. Tundis süüd perekonna koloniaalse tausta pärast: orjapidajad Jamaical, ekspluataatorid Birmas, oopiumikaubitsejad Indias, samuti tema kõrk kodanlik perekond, tema snooblik kasvatus, mis oli õpetanud teda töölisklassi põlgama, ja tema Etoni haridus. Tahtis, et hulkurid ta omaks võtavad ja lootsid, et siis saab oma süüst vabaks. Ilmnesid tema kaks omadust: rändur ja autsaider. Nii nagu Jack London, õppis ka Blair, kuidas läbi saada tavaliste, isegi kõik minetanud inimestega, ja tegelikult nautis nende seltskonda. Ta ei põlastanud ega kohelnud neid
Sa võid olla rikas, aga sa võid ka meelega keelduda rikkusest. Sa võid raha omada, aga sa võid ka raha põlata." Blair otsustas võtta enda eesmärgiks edutuks saamise. Lahkus kodust: jääkülm tuba soojendas küünlal käsi, ilma teenriteta, ilma sissetulekuta (I ema sõbranna toetas pisut). Alustas ekspeditsioone hulkurina see oli osalt nagu enesekaristamine, osalt uurimistöö, osalt enesessesüüvimine. Tundis süüd perekonna koloniaalse tausta pärast: orjapidajad Jamaical, ekspluataatorid Birmas, oopiumikaubitsejad Indias, samuti tema kõrk kodanlik perekond, tema snooblik kasvatus, mis oli õpetanud teda töölisklassi põlgama, ja tema Etoni haridus. Tahtis, et hulkurid ta omaks võtavad ja lootsid, et siis saab oma süüst vabaks. Ilmnesid tema kaks omadust: rändur ja autsaider. Nii nagu Jack London, õppis ka Blair, kuidas läbi saada tavaliste, isegi kõik minetanud inimestega, ja tegelikult nautis nende seltskonda. Ta ei põlastanud ega kohelnud neid
,,likvideerima kulakuid kui klassi". /.../ Stalini õhutusel koostas Molotovi juhtimisel tegutsev komisjon 30. jaanuaril 1930 kõikehõlmava määruse koos juhistega selle elluviimiseks. Esimese kategooria kulakud, kes olid süüdi ,,kontrrevolutsioonilises tegevuses", tuli pikemalt mõtlemata hukata või saata koonduslaagrisse, nende pereliikmed küüditada kaugetesse kolgastesse ja kogu nende vara ära võtta. Teisel kategoorial, mille moodustasid ,,põlised ekspluataatorid sünnipärase sooviga reziimi destabiliseerida", tuli kogu vara ära võtta ja nad koos perega kuhugi kaugele välja saata. Kolmandat kulakute kategooriat peeti võimudele lojaalseks, aga igal juhul tuli nad oma kodust välja ajada, eemale ,,kollektiviseeritud tsoonidest" ja halvematele maadele."29 Kõikides kollektiviseerimiseks valitud haldusüksustes tegutses võimuesindajate kolmik, mis koosnes tavaliselt kommunistliku partei esimesest sekretärist, salapolitsei
ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond. Kuna aga ekspluataatorid ei loobu oma positsioonidest ilma vastupanuta, tuleb kehtestada proletariaadi diktatuur (enamuse diktatuur vähemuse üle). Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a. ilmunud “Kommunistliku partei manifest” ja “Kapital” 1867.a. 3.4.. Marksismi kõrval kujunes hulganisti teisigi sotsialistlikke voole. Oluliseim neist oli anarhism, mis eitas igasugust riigivõimu (vt. Vikerkaar 1998, nr
annaabi.ee 
