3. intellektuaalsed 34. Elektriajami talitluse liigitus. Elektrimasina nimitalitluseks nim. sellist talitlust, millele tehase poolt on juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimesildil. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust või lisa abinõuna juhul, kui on tegmist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulime määramatusega. elektriajamite talitlust. Kestevtalitlus S1 on selline mille korral masin töötab nii kaua, et kõik selle osad
vastajateks väga mitmesugused inimesed, aga selle meetodi puhul on hinnangu andjateks ainult spetsialistid, nende kogu, komisjon , st oma ala parimad asjatundjad (näiteks eksamikomisjoni töö hinnangu andmisel). Hinnangu andjate hulk ei ole siinjuures oluline. Eksperdid valitakse näiteks hariduse, tööstaazi, kogemuse või vastastikuse hinnangu alusel. Eksperdid peavad olema huvitatud ekspertiisist ja eelnevalt kehtestama reeglid eksperimendi meetodi osas. Eksperthinnangutel eristatakse kahte liiki : - üksiku eksperdi hinnang ka enesehinnang oma tegevusele (oma tegevuse õigustamine), sellised hinnangud ei ole eriti objektiivsed, kuna vastused sõltuvad 36 % vaadetest, 20 % loogikast ja 28 % esitamisviisist (sõltuvus sõnalisest veenmisest); - grupi hinnang seda teostab ekspertide grupp, kes on erinevatel seisukohtadel, arutlevad, toovad esile omad arvamused ja lõpuks teevad üldhinnangu - vaidlustes sünnib tõde
Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Intellektuaalsed juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt või lisaabinõuna juhul, kui on tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile
Norra 5 3 1 0 Joonis 2. Vägistamiste statistika Eestis võrdluses teiste riikidega . Allikas: 2003. aastal läbiviidud uuring ,,Vägivald ja naiste tervis". [http://www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase %20ettekanne(2).doc]. 27. Märts 2009 a. Erinevatel eksperthinnangutel kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid enamus neist pöörduvad arstiabi järele. Eestis teostatud uuringud tõestavad, et politseisse pöördub iga kümnes vägistatud naine. Kahjuks nimetatud kuriteoliigil on püsivalt latentne 86 iseloom. 86 Helve Kase. (2003). Vägistamine. [http://www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase%20ettekanne(2).doc]. 27. Märts 2009 a.
annaabi.ee 
