*Suurendab tulemuslikkust Puudused : *Inimene ei taha öelda oma arvamust , kuna see laidetakse maha *Püütakse probleeme lihtsustada Mille poolest erinevad omavahel eksperimenteeriv ja konsolideeruv meeskond; eksperimenteeriv toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine. Konsolideeruv (ühinev) meeskond Tekib usaldus , tulevad eesmärgid , siht on paigas mille järgi tegutseda . Miks organisatsiooni produktiivsus eksperimenteerivas meeskonnas langeb? Kuna hakatakse vastu juhile , puudub usaldus ja juht sekkub otsustesse.
väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi
Teatriuuenduse läheb mõnda aega edasi, olulisi tekstitõlgendusi. Lisandub absurdidraama (Viidingu ja Tõnis Rätsepa näidend ,,Olevused" (1980)) ja Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv & Hando Runnel) ,,Küüni täitmine" (1978) esimene Kõivu tekst, mis on absurdidraama kontekstis hästi tõlgendatav. Süzeetused riskeerimine. Korralikku, selget süzeed ei saa kätte, vahepeal laulavad Runneli stiilis. Hakatakse pöörduma ajaloo poole, nii realistlikus kui ka eksperimenteerivas võtmes: Jaan Kaplinski Neljakuningapäev (1977) ja Madis Kõiv & Vaino Vahing ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema
Mida see Ridala arhiiv veel endas peidab, seda näitab aeg! Johannes Barbarus (Vares) 1920-30ndate modernismi kõige tõsiseltvõetavam juht, ta ei kaldu eksperimentaalsest vaimust päris kunagi kõrvale. Barbarus innustus abstraktsest kunstist, tal on ilmseid taotlusi ka neid abstraktseid kategooriad üle kanda kirjandusse. Abstraktsus on sotsiaalsel pinnal, ta on tugevalt vasakpoolne autor. Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule Hendrik Adamson 1919 "Mulgimaa" Artur Adson rahvalikku alget peab ka rõhutama, aga kui Adamsonil on mingisugust rahvalikku mahla ja ähmast auru, siis Adsonil on rohkem literaarsust ja õpitut
annaabi.ee 
