kus peamiselt kasutatakse GM taimi tööstuses ja looma söödaks. Neid propageeritakse kui odavat kõrgesaagikusega ja madala kasutustehnoloogiaga kultuure. Ühtlasi on soja ja taimeõli näol need sordid jõudnud ka toiduainetööstusesse ilma märgistuseta! [4] Uueks nisiks on kujunenud vaktsiine või ravimite komponente tootvate geenmuundatud põllu- või aiakultuuride kasvatamine. Hellitavalt on neile nimeks pandud ,,farma- taimed." on jõutud nende taimede eksperimenteerimiseni põllul, mis tõi endaga kaasa saastumise. Nende taimede kasvatamise tasuvus tekitab küsimusi. [8] 5 1.3. Geneetiliselt muundatud taime olemus Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja kasvavad väga
põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Selline käitumisjoon tähendab, et üksteise huvisid ei kahjustata, või õigemini- ei kahjustata teatud huvisid, mida kas
Lapsed ja “barbarid” jäävad sellest välja, sest vabadus kui printsiip ei rakendu üheski olukorras enne seda hetke, millest alates inimkond suudab täiustuda vaba ja võrdse mõttearenduse kaudu. 13. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. J. F. Stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi kogemustest, siis kaob alus õhutada neid elamiseksperimentidele. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Ei ole kindlalt sõnastatud. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised kriitikud väidavad vastupidist, et lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegemistesse
ühiskonnale või kus tekib selleks tegelik oht, on vabaduse piirid ületatud ning juhtum tuleb üle viia kõlbluse ja seaduse valdkonda.” 12. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 13. Kritiseerige Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele (??) Mill käsitleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, tegevusvabaduse üle otsustamisel
annaabi.ee 
