N: ilmutatud f-nid: y = 2x+1, ilmutamata kujul: x2 + y2 = 1 4. Funktsiooni graafik (definitsioon, piltlik esitus). Funktsiooni y = f(x) graafikuks nimetatakse kõigi niisuguste punktide (x, f(x)) hulka, kus x ∈ X. Lühidalt, Funktsiooni graafik = { (X, f(x)) : x ∈ X } 5. Funktsiooni esitusviisid (piltlik, valemiga, tabelina, nooldiagrammina, sõnadega jne). Näited. Graafik võimaldab funktsiooni kujutada piltlikumalt, funktsiooni mitmed omadused on selgemini nähtavad kui valemist, eksperimentaalteadustes väga levinud seoste esitamisviis. Näiteks y = 2x + 1 piltlik esitusviis: Tabel - ühes reas (või veerus) argumendi x väärtused, teises reas (veerus) sellele vastavad funktsiooni väärtused; astmete, juurte ja trigonomeetriliste funktsioonide tabelid; mõnikord polegi funktsiooni esitamiseks muud võimalust peale tabeli. Näide: Nooldiagramm - esitatakse kahe hulgana, millest üks neist kujutab funktsiooni määramispiirkonda, teine muutumispiirkonda
Inglismaal Lloyd George ettepanek Ninepence for fourpence (Bismarcki eeskujul) hea vastuvõtu (see tähendas, et inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni).) Olid kujunemas uued ajad, valimisõigus levis üha allapoole mööda sotsiaalset redelit ning poliitikutel oli vajadus kehvemal järjel elektoraadile "silma teha", lisaks leivale ja tsirkusele tulid poliitilisse diskussiooni tabletid ja haiglakohad. Rahvatervise teoorias oli sakslastel (kes teatavasti olid pioneerid labori- ja eksperimentaalteadustes) välja panna Max Joseph v. Pettenkoffer (1818-1901), kes rajas hügieeniuuringute põhilised laborimeetodid, uurides väliskeskkonna mõju inimorganismile. Kujunes hügieeniõpetus uutel, bakterioloogilistel, alustel. 19. sajandil kujunesid niisiis välja populatsioonidele ning indiviididele suunatud tervishoiulised meetmed. Need võisid olla majanduslikud (haigekassad, maksud jms) kui ka meditsiinilised (vaktsineerimine). Sunnivahendite rakendamine muutus levinuks. Siinkohal
Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada
Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada
matemaatikas. Selline meetod välistab „vastuolulisuse“. Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria „mittevastuolulisust“ antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada
annaabi.ee 
