Bakterioloogia tekkeajaks peetakse 19. sajandi II poolt, kui ilmusid L. Pasteuri uurimused mitme bakteriaalse protsessi kohta, nagu näiteks käärimine, nakkushaigused ja mädanemine. Bakterioloogia on tihedas seoses nii teoreetiliste teaduste kui ka praktiliste aladega, milles kasutatakse baktereid või võideldakse nendega. Nüüdisaegne bakterioloogia on füüsika ja keemia uurimismeetodeid rakendav eksperimentaalteadus. Eristatakse üldist, meditsiinilist, tööstuslikku, põllumajanduslikku bakterioloogia haru. (EE nr. 1 lk. 438) 8 Kokkuvõte Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja väga kiiresti paljuneda, peamiselt pooldumise teel neile sobivas temperatuuris, milleks on 37 kraadi. Bakterid on erakordselt vastupidavad
Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma- idenditeedi def: „Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata.”
Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma-idenditeedi def: ,,Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata."
· Tekkisid kunsti nn spetsiaalesteetikas (nt kirjnaduse, kujutava kunsti, muusika, filmi, fotograafia jne esteetika) arenes esteetika kui kunstiteooria (esteetika kui kunst) · Kujunes välja eksperimentaalne esteetika (Fechner: madal esteetika ehk tegelemine empiirilise baasküsimustega 1870tel ja pandi alus esteetika kui loodusteaduslikule distsipliinile. Arenes esteetika kui meelelise tunnetuse teooria (esteetika kui eksperimentaalteadus) INETU(S) · Esteetiline kategooria, mille kasutuselevõttu soodustas: majanduse areng (industrialiseerumine ja sellega kaasnevad sotsiaalsed protsessid); kunstnikud kujutasid inetut tegelikkust · Esialgu oli inetu/madal/õudne veel sõltuvuses ilust, selle omamoodi vastand ja negatiivkategooria · Hegeliaan Karl Rosenkranz parempoolne hegeliaan, ,,Inetuse esteetika" Defineeris
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./
annaabi.ee 
