· katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett) · tagav rakkude siseõhu ehk turgori ORGANISM · termoregulatsioon (higistamine, vee aurumine lehelt) · stabiilne kuju (ümaruss, naha elastsus) · viljastamine (veekogus, sperma)
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL. AINE- ta koosenb mittepolaarsetest molekulidest. Cl2, H2. IOONILINE SIDE- esineb aktiivse metalli( I II A rühmas) ja aktiivse mitt...
tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid
2. 3 3. ISEKUUMENEMINE Kõik õhuga kokkupuutuvad põlevained teatud temperatuuril hakkavad oksüdeeruma. Oksüdeerumine on on soojust eraldav protsess ning soojuseeralduse kiiruse ülekaalus olek soojusäraande kiiruse suhtes põhjustab aine isekuumenemise. Isekuumenemine läheb üle põlemiseks siis, kui temperatuur on tõusnud isesüttimistemperatuurini. Sellisel temperatuuril toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega. (Talvar, 2009, lk. 88) Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel gaasilistel ühenditel, näiteks silaanil (SiH4), broomvesinikul (HBr), broomatsetüleenil
produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine.
-reaktorile suhtes: Samal viisil PSR-le statsionaarses reaktsiooni produkti -eemaldamiseks reaktsioonisegust temperatuurist reaktoris. -Eksotermiliste reaktsioonide reziimis (dNA/dt = 0, : rA(V)dV = rAV ja PTR-le 1 1 (PR) on siis:- tasakaaluline -konversioon väheneb temperatuuri
annaabi.ee 
