jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist 17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt vaadelnud optiliselt eksoplaneeti, mis tiirleb pruuni kääbuse 2M1207 ümber, 230 valgusaastat meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti
Selleks tuleb uurida palju erinevaid tähti: Et määrata tahkete planeetide arvukus tähtede elamiskõlblikes tsoonides. Määrata planeetide suurus ja orbiidikuju. Hinnata, kui palju on planeete mingi tähe süsteemis. Teha kindlaks hiidplaneetide tiheduse, heleduse, massi vahemikud. Määrata planeedisüsteemidega tähtede omadused. Seni on missioon olnud edukas, teleskoobilt kogutud andmete põhjal on avastatud 167 kinnitatud eksoplaneeti, mis on väga mitmesuguste omadustega. Üle 3500 tuvastamata planeedikandidaadi, millest 292 asuvad oma tähe elamiskõlblikus tsoonis ning 2100 binaartähesüsteemi. [4] 2010. aasta jaanuaris avastas Kepler esimesed 5 eksoplaneeti. Nimeks on neil Kepler 4b, 5b, 6b, 7b ja 8b. Teine nimi oli neile kõigile Kuumad Jupiterid oma kõrge temperatuuri ja massi poolest. Temperatuur on neil planeetidel umbes 1500-1900 Kelvinit
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht
kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. 11 Teised planeedisüsteemid Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke teadaolev näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlaks tegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme analüüsimine. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kauged tähed. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga
äikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlakstegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme, analüüs. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kaugused tähest. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete,
Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800 eksoplaneedi, mis omakorda moodustavad vähemalt 1100 Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007. aasta kevadel teele kosmoseteleskoobi Kepler, mille ülesandeks on otsida ja leida uusi eksoplaneete. Keplerilt saadud andmeid töödeldakse pidevalt, kuid juba praegu võib ennustada, et nende põhjal tuvastatakse lähiajal veel paartuhat eksoplaneeti. Ainuüksi meie tähesüsteemis – Linnutees – on umbes 200 miljardit tähte. Teadlaste hinnangul on eksoplaneetide keskmine esinemissagedus 1 planeet tähe kohta. Loomulikult on tähti, mida ümbritseb oluliselt enam planeete, aga küllap on piisavalt ka selliseid, millel pole ühtegi planeedist kaaslast. Jättes kõrvale väga suured ja kuumad, samuti väga väikesed ja külmad tähed, võib teadlaste hinnangul olla Linnuteel vähemalt 11 miljardit tähte, mille läheduses on
annaabi.ee 
