rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriitikas on öeldud, et ekslikult on ühest tõe tunnusest tõe definitsioon. Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et uskumused töötavad sellepärast, et nad on tõesed, mitte ümberpööratult. On ka võidetud, et pragmatistlik tõeteooria teeb tõe meelevaldselt muudetavaks ning suhteliseks asjaks, millel puuudb kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976),
levivad ideed ,,hulgaks liitunud" indiviidide seas võrreldes juhuslikult kokku puutuvate ja suhtlevate inimestega, milline mõju on käitumisele ja oma võimete adumisele grupi suurusel ning kuidas ja mistarvis hulk üldse tekib. Isiklikult tundub selle teksti puhul kõige huvitavam grupikäitumise impulsiivsuse seletus ning teooria, et hulgaga liitudes kaotab indiviid oma loomuliku intelligentsuse ja kaalutlusvõime. Vaatmata Le Bon'i paljudele ekslikele arusaamadele ja tänapäeva kontekstis meelevaldsetele järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike
Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi ekslikku) südametunnistust, siis tuleb nende käitumist pidada moraalseks ja seega ei tohiks nende igaveses pääsemises kahelda. Südametunnistus pole üksnes Jumala kingitud and, vaid kohustus, millega peab kaasnema tahe seda õigesti kasutada. Vale pole eksliku südametunnistuse järgimine, vaid see, kui inimene ei tee midagi ekslikele veendumustele jõudmisest hoidumiseks. Mitte kunagi ei tohiks tegutseda südametunnistuse vastu, isegi siis, kui seda nõuavad riiklikud huvid. Kui teed midagi, mis südames õigena ei tundu, peaks selle tegemise lõpetama, sest muidu tuleb pärast südametunnistuse valude käes kannatada. Siiski ei või südametunnistust alati usaldada. Miks? Kui meie südametunnistust mõjutavad liiga palju isekad südamesoovid, võib see näidata meile valet suunda
Seega, mida rohkem me teame või avastame, viib see meid iga kord uute teadmiste või avastusteni ning paneb meid mõistma, et meie piiratud ajaga on võimatu teada kõike ning tohutult on seda, mida me ei saagi kunagi teadma. Miks intelligentsemad inimesed end alahindavad ning vähem intelligentsemad inimesed end ülehindavad on võimalik lahti seletada Dunning-Krugeri efekti abil. Dunning-Krugeri efekt on ebaloogiline moonutus, kus inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kus nende ebakompetentsus ei anna neile võimet selle mõistmiseks. Vähem oskuslikud inimesed on seetõttu rohkem üleolevad, hinnates end palju võimekamaks, kui nad seda tegelikult on. Teiselt poolt just võimekamad inimesed kannatavad alaväärsus illusiooni all, kus nad hindavad end keskmiselt madalamalt. Kruger ja Dunning püstitasid neli hüpoteesi, millest ma sooviksin välja tuua enda kogemuste põhjal ühe - kui neid inimesi
200 EUR lisakuludest. Oletame, et edasise analüüsi käigus selgub, et tootmise lisakulud on eranditult seotud seadmeseadistusega, sõltudes seadistuste arvust. T2 tootmisel on palju rohkem seadmeseadistusi ja need on ka palju kallimad, kui T1 tootmisel. Oletame, et T2 valmistamisega seotud tegelikud seadistuskulud olid 900 EUR ning T1 vastavalt 100 EUR. Nagu näeme, viib traditsioonilise kuluarvestusmetoodika rakendamine ekslikele järeldustele, kuna mahupõhine kulujaotus on vastuolus reaalsusega – lisakulude käituriks pole tegevusmaht, vaid seadistuste arv ja töömahukus. !!! Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestussüsteem, kus algul lisakulud seostatakse tegevustega ja seejärel kantakse tegevuskulud toodetele, teenustele või muudele kuluobjektidele, mis põhjustasid vastava tegevuse. Tegevuspõhise kuluarvestuse eesmärgiks on kanda kulud võimalikult õiglaselt neile objektidele, mis neid kulusid tingivad
tõepoolest eeldaks olemusteadmist vapruse kohta. Nagu siit nähtub, käivad ka Platoni õpetuses, nagu Sokratese juureski, eetilise intellektualismiga kaasas tavaarusaamade jaoks paradoksaalsed järeldused. Antud õpetuse lahknevust tavapärasest vapruse mõistmisest saab aga ehk mahendada Platoni mõiste “õige arvamus” abil: tavaarusaamade kohaselt vapper käitumine põhineks siis õigele arvamusele vapruse kohta ja selline käitumine on kindlasti eelistatavam ekslikele arvamustele toetuva käitumisega võrreldes. Kuid käitudes “õige arvamuse” kohaselt, ei oska inimene põhjendada, miks peaks toimima just nii ja mitte teisiti. Põhjenduse leidmine saab Platoni järgi toimuda vaid vastava idee tunnetamise kaudu. Kuni sellist põhjendust ei ole, on aga ka õige 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. käitumine ebakindel ja juhuslik
ühiskonda, peegeldades väärtushinnanguid KTA: uuendusideede prioritiseerimismaatriks KTA eelised ja puudused: · Eelised: · Hõlmab kõiki keskkonnaaspekte ja toote olelusringi etappe · Hõlmab ka kaudseid mõjusid · Prospektiivne, proaktiivne · Keskendumine tootearendusele mõjutab kuni 80% toote keskkonnamõjusid · Lisaks keskkonnavõidule ka äriline võit · Puudused: · Võimalik pealiskaudne infohankimine võib viia ekslikele järeldustele · Pole kohustuslik, mistõttu vähe levinud 4.5 Toote olelustsükli hindamine Olelusring on toote või teenuse eluiga; hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest. Olelusringi kuuluvad toote valmistamiseks vajaliku toorme kaevandamine ja tootmine, toote valmistamine, pakendamine, tarbijale levitamine, kasutamine ning toote kasutusest kõrvaldamine ehk tekkivate jäätmete käitlemine
kõrgema hinnaga. Põhjus võib peituda selles, et inimeste sissetulekud on oluliselt kasvanud. Kui ekslikult arvatakse, et inimeste sissetulekud ei ole kasvanud, võidakse järeldada, et autode nõudluskõver on positiivse tõusuga, mis on täiesti vale järeldus. Ø Liikumine pikki kõverat versus kõvera nihe Näitena olgu toodud arutluskäik, mis ilmekalt näitab, millistele ekslikele tulemustele võib viia nõudluskõverate vale tõlgendamine: "Halb saak ei pruugi hinda tõsta. Alguses võib hind küll tõusta, kuid kõrgem hind vähendab nõudlust ja vähenenud 17 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 nõudlus langetab hinna endisele tasemele." Kõrgem hind ei vähenda nõudlust, vaid
annaabi.ee 
